«Minu teada pole välismaal toiduainetel küll pole punktkirja peal, küll aga on sellega tähistatud näiteks liftides korruste numbrid. Eestis on see niiviisi sotsiaalministeeriumis ja Tallinna linnavalitsuses.» Kas lähiajal on Eestis kavas veel millelegi punktkiri peale panna, ei osanud Kroon öelda. «Aga eks see oleneb sellest, kas ettevõte soovib endale kliente juurde ja näeb ka pimedas klienti,» mainis ta.Nägemispuudega lastele mõeldud Tartu Emajõe kooli õpetaja Monika Lõvi sõnul peetakse mujal maailmas igasuguse teabe pimedateni toomist väga oluliseks. Punktkirjaga varustatud asjadest tõi ta näiteks Londoni muuseumides jagatavad infomaterjalid. Põhitähelepanu pööratakse Lõvi sõnul viimasel ajal aga sellele, et muuta nägemispuudega inimestele kasutamiskõlblikuks kõiksugu elektroonikaseadmeid. Näiteks valmistatakse kõnetoetusega mobiiltelefone, ja Krooni sõnul üritatakse pimedateni hakata tooma ka televisiooni. «Selleks kasutatakse rohkem pealelugemist. Mõnes riigis, näiteks Saksamaal tõlgitakse filmid kohalikku keelde ja loetakse tekst peale, nii et kui inimene ei näe, saab ta vähemalt kuulata,» selgitas ta. Eestlane on Lõvi sõnul nii tagasihoidlik, et ei oska nõuda punktkirjas infot. «Mujal on inimesed eneseteadlikumad, nad ei sea küsimärgi alla, kas neil on õigus saada või nõuda infot,» ütles ta. Kõige olulisemateks asjadeks, mis peaks kandma punktkirja, peabki Lõvi ravimeid. Veel võiks tema sõnul punktkirja või kõnetoetusega olla pankade ja kaupluste järjekorramasinad. «Kui inimene ei näe masina antud numbrit ega tabloole tulevat numbrit, pole tal masinast mingit kasu,» tõdes Lõvi, kes samas ei pea punktkirja vajalikuks toiduainete pakenditel. (PM) |
