| | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | kaanekangutaja
http://www.tarbija24.e e/061006/esileht/oluli sed_teemad/tarbija24/t egija/221161.php?r teema kordus
RTL
https://www.riigiteata ja.ee/ert/act.jsp?id=8 2540
|
|
Küsimusele, millal ettevõttes viimane riskianalüüs tehti, vastas juuksurifirmade keti Salon Plus Tallinna Rävala salongi juhataja Annika Mägi: «Riskianalüüs... vaat ei oskagi nüüd öelda, millal see viimane võis olla, aasta-poolteist tagasi ehk.» Riskianalüüsi tegid Salon Plusi töötajad omal jõul. «Vaatasime internetist, mis asju seal on vaja mõõta ja mõõtsime,» selgitas Mägi. Selle tulemusena pandi salongi üles üks lisakliimaseade, sest tööpaigas polnud piisavalt värsket õhku. Üldsõnalised analüüsid Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses pole sätestatud, kes riskianalüüsi tegema peab. Sotsiaalministeeriumi töötervishoiu peaspetsialisti Inna Vabamäe sõnul tähendab see, et näiteks mõnes viie-kuueliikmelises firmas võivad töötajad lihtsalt ise maha istuda ja arutleda, mis neile ohtlik olla võiks.
Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni juhataja Jaan Kivialli sõnul on ameti esimese poolaasta aruande hinnang, et 30,8 protsendil ettevõtetest on tehtud nõuetele vastav riskianalüüs, liialt optimistlik. «Paljudes analüüsides on ohte käsitletud üldsõnaliselt,» sõnas Kiviall. «Näiteks on kirjas, et mingi masina puhul on oht jääda kuskile vahele, aga ei ole kirjas mispärast, kas on tõkestamata juurdepääs liikuvatele osadele või muud sellist.» Ta lisas, et analüüs tellitakse sageli ebapädevatelt isikutelt või ettevõtetelt, kuid suure raha eest. Näiteks olevat ühe 19 töötajaga ettevõtte riskianalüüs maksnud 40 000 krooni. Tööinspektsioon leidis aga ülikallis analüüsis mitu puudujääki. Kivialli sõnul jätab ka tervisekontroll tihti soovida. Kuigi töötajate tervist kontrolliv arst peab juba enne kontrolli tutvuma firma töökeskkonnaga, jäetakse see tihti tegemata. «Ma arvan, et firmasid, kus tervisekontrollile kehtestatud nõudeid viimseni täidetakse, ei saa me kokku vist viit protsentigi,» sõnas Kiviall. Salon Plusi juuksurid käivad tööandja kulul kontrollis, mis selle elukutse esindajatele ette nähtud on. Samas nentis Rävala salongi juhataja Mägi, et neil on ka kehv valgustus, kuid üldine juuksurite tervisekontroll silmadega ei tegele. Soodustus sportimiseks YIT Ehituse ehitajad käivad iga kolme aasta tagant tervist kontrollimas. Firma personalijuht Kärt Kirso märkis, et riik võiks ka soodustada töötajate sporditegemist. Firma vabatahtlikult selle eest ei maksa. «See on tööandjale kallis ja sellised asjad loetakse tihti erisoodustuste alla,» sõnas Kirso. Rimi Eesti keti ligi 2500 töötajast on töökeskkonnaspetsialist Veronika Kaidise sõnul kontrollis käinud pisut üle poole. «See sõltub, millal inimene on meile tööle tulnud,» ütles ta. Riskianalüüs ja tervisekontroll • Riskianalüüs peab välja selgitama, mis võib inimest töökohas ohustada, kui suur oht on ja mida peaks tegema, et töötajate tervist hoida. Näiteks kahjustab kuvariga töötamine silmi, ehitusel on oht tellingutelt kukkuda ning juuksurid puutuvad kokku keemiliste ainetega. • Töötajate tervisekontroll tehakse tööandja kulul ja tööajal. Töötervishoiuarst määrab vajalikud uuringud ja saadab vajadusel eriarsti juurde ning otsustab, kas on vaja muuta töökeskkonda või töökorraldust. • Tänavu esimesel poolaastal tehti riskianalüüs 30,8 protsendis ja kontrolliti töötajate tervist 39,2 protsendis firmadest. Allikas: PM
|
