Lühend MPEG tähistab digitaalse signaali pakkimise ja edastamise standardit. MPEG-2 formaadis levib Soome digi-TV signaal, mida Viimsis ja Loksal õnnestub praegu ka Eesti digifännidel püüda. Levira valitud uuem ja moodsam MPEG-4 tüüpi edastusviis on vanemast parem lihtsalt öeldes seetõttu, et lubab edastada rohkem kodeeritud andmeid. Ehk rohkem telekanaleid. Soomest kallim digiboks Samas on viimase formaadi jaoks hädavajalik digiboks – karbike, mis signaali koduse teleka jaoks loetavaks muudab – vanemast tüübist mitu korda kallim. Lisaks ei oska vanema tüübi digiboksid uuemat signaali lugeda. Ehk need, kel praegu kodus digiboks Soome televisiooni vaatamiseks, peavad Eesti teletornist tuleva signaali püüdmiseks uuesti rahakotirauad avama. Satelliittelevisiooni ja muude televastuvõtjate müügile ja paigaldusele pühendunud firma Sateks juht Peeter Vilborn märkis, et MPEG-4 tuunereid ehk digibokse on peaaegu võimatu jaemüügist osta. Lisaks maksavad seda maailmas väga vähe kasutatavat digitaalsignaali kodeerimisstandardit mõistvad aparaadid umbes 400–500 eurot ehk 6000–8000 krooni. «Väita, et uus Eesti süsteem on hea ja odav – see on rahva lollitamine,» lausus Vilborn. «Tavatarbijale läheb sellele üleminek arvestatava summa maksma.» Lisaks tuleb enamasti ümber vahetada ka välisantenn. Ringhäälingufirma Levira digitaal-TV teenuste osakonna juhataja Aivar Kender hindas aga, et moodsa formaadi digiboks maksaks kaupluses vähemalt 2500 krooni. «7000–8000 krooni on ilmne liialdus, sellise digiboksi võib ka osta, aga see on kõvaketta ja muu tiluliluga,» märkis Kender. Kender möönis, et uuem kodeerimissüsteem on kallim, samas odavneb iga uus ja esialgu kallis elektroonika aja jooksul kiiresti. «Jaemüügi hindu on raske hinnata. See on elavnev turg, meiega koos stardivad Leedu ja Norra,» lausus Kender. «Uut kodeerimissüsteemi tahaksid kasutusele võtta kõik vanema, MPEG-2ga alustanud maad, aga neil ei ole võimalik seda tagasi pöörata.» Võrgufirma selgumas Tehnoloogiaajakirja Digi peatoimetaja Henrik Roonemaa arvas, et Levira soov võtta kasutusele tehniliselt täiuslikum MPEG-4 kui tulevikutehnoloogia tundub mõistlik. «MPEG-2 on küps ja valmis, aga kuue aasta pärast võiksime ju tõesti kasutusele võtta selle aja tehnoloogia,» lausus Roonemaa. Kender kinnitas, et Levira digisaatjate võrgu ehitus on lõpusirgel. Veel sel aastal peaks 65 protsenti Eesti elanikkonnast saama oma kodus vastu võtta tavalistest telemastidest saadetavat digi-TV signaali. Kui saatjad lähevad tööle Valgjärve ja Tallinna teletorni saatjaist, siis on kaetud Tallinn ja kogu Harjumaa. Lisaks mitu maakonda Lõuna-Eestis. Levira hoiab praegu kiivalt saladuses partneri nime, kes hakkab müüma üleriigilise digi-TV teenust. Kender kinnitas, et avalikustavad selle firma nime veel sel nädalal. Oktoobris peaks algama esimene reklaamikampaania ja novembris peaks olema juba võimalik sõlmida digi-TV lepinguid. Analoog-TV kaob Eestis 2012 • Leviral on eesõigus ehitada üleriigiline saatjate võrk, vastutasuks peab ta kogu riigi aastaks 2010 katma digi-TV võrguga. • Juba sel aastal saavad kodus digisignaali vastu võtta Tallinn ja Harjumaa, Tartu ja Tartumaa, Võru ja Põlva ning osaliselt ka Jõgevamaa, Valgamaa, Viljandimaa elanikud. • Digisaatjad saadavad nii tasulisi kui ka tasuta vaadatavaid kanaleid. Allikas: majandusministeerium, Levira |
