| Keskmisest enam on täismahlaostjate hulgas neid, kes on 20-39 aastat vanad, kelle netosissetulek pereliikme kohta kuus on üle 6000 krooni ning kelle pere on kolmeliikmeline, teatas uuringufirma Turu-uuringute AS. Peamiselt eelistavad tarbijad mahla põhjusel, et see on naturaalne, vitamiinirikas ja tervisele kasulik (52 protsenti). Hommikusöögi juurde joob täismahla 15 protsenti vastanutest. Nendest valdav enamus (77 protsenti) põhjendavad oma harjumust sellega, et täismahl on naturaalne ja kasulik, sisaldades kõige loomulikumal moel vitamiine, mikroelemente ja kiudaineid. 43 protsenti peavad hommikust mahlajoomist investeeringuks oma tervisesse ning 39 protsenti arvab, et mahla juua on lihtne – on kapis olemas ja seda pole vaja eraldi valmistada. Uuringu tellija, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhi Sirje Potisepa sõnul tuli küsitluse käigus välja mitmeid huvitavaid aspekte selle kohta, mis võiks eestimaalaste hommikusele mahlatarbimisele kaasa aidata. «Näiteks noorte puhul selgus, et mahlatarbimisele aitaks kaasa konkreetne teadmine, miks mahl on tervisele kasulik,» ütles Potisepp. «Eakamad inimesed (60-74 aastased) eelistavad hommikumahla seepärast, et seda pole vaja eraldi valmistada, seda on mugav võtta, 30-39 aastastel on mahla joomisel kõige tähtsam argument see, et mahl on investeering tervisesse.» Eestimaalaste mahla tarbimisharjumusi käsitleva uuringu korraldas erapooletu uuringufirma Turu-uuringute AS. Vastajateks oli 1012 Eestimaa elanikku vanuses 15-74. Täismahl on naturaalne mahl ehk 100protsendiline mahl, mis on valmistatud kontsentreeritud mahlast ja mida müüakse kartongpakendis. Tarbija tunneb mahla ära etiketi järgi, kus on kirjas, et toode on valmistatud 100 protsenti mahlast ning mahlale ei ole lisatud suhkrut. Toiduainetööstuse Liid käivitas eelmisel nädalal kampaania, mille eesmärk on tutvustada eestimaalastele mahla kasulikkust.
Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online |