Eile sai avapaugu toiduainetetööstuste liidu kampaania «Mahl – tervislik äratus», millele kulub aastaga kaks miljonit krooni. Suvel algas kala propageerimine seitsme miljoni krooni eest. Palju kõneainet on pakkunud ka põllumajandusminister Ester Tuiksoo visiitkaardiks saanud «Eesti toidu» programm, millele tänavu kulub 20 miljonit. Kampaaniate eesmärk on populariseerida mingit toiduainet, sealjuures aga kindlaid kaubamärke nimetamata. Eraettevõtjad jagunevad selliseid kampaaniaid arvustades toetajateks ja tõrjujateks selle järgi, kui täpselt on kampaania tulemit võimalik mõõta. Erinevate toiduainetööstusi koondavate liitude puhul on tavaliselt kampaaniate eesmärgid ka väga selgelt ära otsustatud. Uuring enne ja pärast Eile alanud mahlakampaaniat vedava toiduainetetööstuste liidu juhi Sirje Potisepa kinnitusel püüavad nad järgmise viie aasta jooksul mahlajoomist suurendada poole võrra. «Lähiaja eesmärk on 10–15-protsendine kasv,» rääkis ta. Piimatööstusi koondava piimaliidu juhi Tiina Saroni sõnul alustasid nad joogipiima populariseerimist eelmisel aastal ning pärast seda on töösturite kinnitusel piimatoodete tarbimine kasvanud. «Loomulikult on raske mõõta, kui suur on selles just kampaania osa, aga kindlasti oli sellel oma mõju,» rääkis ta. Kalaliidu tegevjuhi Valdur Noormägi suvel alustatud kalakampaania kõige enam kõneainet pälvinud osaks on üleskutse valida Eesti rahvuskala. Noormägi sõnul tellisid nad enne kampaaniat uuringu, mis näitas, et eestlased söövad vähe kala. «Kampaania kestab aasta ja kohe pärast seda teeme uue uuringu, mis peaks näitama, kas sel oli tulemust või mitte,» ütles ta. Kampaaniateks raha saamise võimalusi on mitu – mõnda ettevõtmist rahastab riik, osa toetavad ELi erinevad fondid. Riik jagab tänavu toetusteks 34,4 miljonit krooni, millest lõviosa läheb «Eesti toidule». Põllumajandusministeeriumi turu arendamise büroo peaspetsialisti Kerli Hussari sõnul on suure osaga projektidest alustatud tänavu ning sestap on nende tulemuslikkust veel vara mõõta. Hämmastunud ettevõtja «Arengukava eesmärk on paljuski just tarbijate arvamuste ja hinnangute muutmine,» rääkis Hussar. Reklaamibüroo Kontuur Leo Burnett juhatuse liikme Urmas Vilmanni sõnul näib eraettevõtjate poolt vaadatuna riigi tegevus tihti kummaline, sest efektiivsus ei ole seal nii olulised. Samas ei ole Vilmanni hinnangul Eesti toidu propageerimine iseenesest halb, kuid sellega tuleks alustada omas riigis. «See küll mõistlik ei ole, et põllumajandusminister läheb Euroopale praegusel aidsiajastul verivorsti tutvustama. See peletab inimesed eemale,» arvas ta. Valik toidukampaaniaid • «Mahl – tervislik äratus». Toiduainetetööstuste liidu eesmärk on suurendada viie aastaga mahlatoodete tarbimist poole võrra, kulud on kaks miljonit krooni. • Kalaliidu kampaania. Eesmärk on tuua eestlaste toidulauale rohkem kalatooteid, muu hulgas ka valida Eesti rahvuskala. Kulud aastatel 2006–2007 on seitse miljonit krooni. • «Eesti toit». Põllumajandusministeeriumi programm tutvustab Eesti tooteid nii kodus kui piiri taga. Eelarve on sel aastal 20 miljonit, järgmisel kahel aastal 25 miljonit krooni. • Piimaliidu kampaaniad peavad suurendama piimatoodete tarbimist. Möödunud aastal kulus kolm miljonit ja sel aastal 1,5 miljonit krooni. Allikas: PM |
