Seaduse järgi peaksid ettevõtted juba alates 1999. aastast tegema riskianalüüse. Tuvastatud ohtude põhjal tuleks töötajad saata tervisekontrolli, loomulikult tööandja kulul, ning muuta töökoht ohutuks. Olgu selleks siis tööre˛iimi muutmine, töö ümberkorraldamine või kasutatavate seadmete uuendamine. Seda näeb ette töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning see pole hoopiski mõeldud ettevõtete kiusamiseks, vaid selleks, et töö ei rikuks inimese tervist. Samasugused põhimõtted kehtivad kogu euroliidus. Kuid seadus võib olla nii kena kui tahes, kui sellel puuduvad aga sanktsioonid, ei kiirusta keegi seda ka täitma. Ja just nii on läinudki. Ainus, mida tööinspektsioon, seaduse täitmise järele valvaja, töötajate tervise suhtes hoolimatule tööandjale teha saab, on ettekirjutused. See tähendab pelka kirjavahetust tööinspektsiooniga, mis on väike kulu võrreldes sellega, mida tööandja peaks tegema siis, kui ta tõesti asuks töötervishoiu seadust täitma. Pealegi, nii kaua kuni keegi pole mõne masina alla jäänud ega kriminaalsüüdistus juba pea kohal ei ripu, arvatakse ikka, et ehk ei juhtu midagi. Hilisemad, näiteks pikka aega saastatud keskkonnas töötamisest tekkinud tervisehädade põhjust on aga riskianalüüsi puudumisel pea võimatu kindlaks teha. Nii polegi ettevõtted ülemäära agarad töötervishoiuga tegelema. Muidugi ei tee kõik tööandjad nii, on ka neid, kes seadust usinalt täidavad. Ent kui arvestada, et neist ettevõtetest, mida tööinspektsioon sel aastal kontrollis, oli vaid kolmandikul riskianalüüs ette näidata, siis viitab kõik vägisi sihilikule käegalöömisele. Kuid siin polegi põhjust vaid tööandjaid süüdistada. Kui seadus on tehtud nii, et karistusi seaduse rikkumise eest pole ette nähtud ja seaduse täitmisest tõuseb täitjale vaid kulu, siis polegi muud teha, kui hambutu seaduse pärast käsi laiutada. Just nimelt sõna hambutu näibki kõige paremini iseloomustavat töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Sest mis mõte on seadusel, mida on odavam ja lihtsam jätta täitmata või puudulikult täita. Seaduse täitmata jätmise tagajärjed – haigused või isegi sandistumised – jäävad aga haigekassa ja sotsiaalkindlustussüsteemi kanda. Seadused, olgu sanktsiooniga või ilma, on kõigile täitmiseks. Valitsus peab tagama, et kõik ka toimiks, ja kui seadus on ebaõnnestunud, on valitsuse kohus teha riigikogule ettepanek seda parandada. |
