Suitsust loobumise mõttega on salaja mänginud paljud suitsetajad. Ka mina olin selle mõttega mänginud, võiks öelda, et peaaegu neliteist aastat. Ent loobumiseks polnud õiget põhjust – suitsetamine oli mõnus seltskondlik ja rahustav tegevus. Teadmine, et suitsetajad surevad mittesuitsetajatest keskmiselt 10 aastat varem, ei mõju alla 30-aastasele inimesele erilise argumendina. Suitsetajate õiguste piiramine mõjus pigem suitsule ärgitavalt. Üha kallinev suitsupakk küll ärritas, kuid samas harjus ka sellega. Suitsetamine on paha, seda teavad tänapäeval kõik. Aga see ei tähenda, et seda ei peaks pidevalt kuulutama. Siin saaks riik lisaks meediakampaaniatele palju rohkem ära teha. Ja mitte suitsetajaid trahvides, vaid aidates. Pisut rohkem kui aasta tagasi otsustasime sõbraga siiski, et nüüd aitab. Lihtsalt tekkis tunne, et enam ei taha suitsetada. Muud põhjust polnudki. Aasta ja kuus päeva tagasi tegin viimased suitsud. Kui ma siis ei uskunud, et mahajätmine on võimlik, siis nüüd ei usu ma, et kunagi uuesti alustan. Sest suitsetamisel puudub igasugune mõte, vähemalt minu silmis. Pealegi suitsetajad haisevad. Aga teatavasti on suitsetamine sõltuvushaigus ja lihtsalt otsustamisest ei piisa. Suutsin selle sammu astuda vaid tänu plaastritele. Plaastrid pole imeravimid, kuid minule need sobisid. Ja tean teisigi, kellele need on sobinud. Kuid mitu suitsetamisest loobuda soovivat tuttavat ja sugulast on pärast mu plaastrikiidujuttu kurvalt nentinud, et need on liiga kallid – üks nädal plaastreid läheb maksma umbes 225 krooni. Jah, võib ju öelda, et suitsetamine pole odav lõbu, kuid poes tuleb ühe paki eest keskmiselt välja käia 20 krooni ja enamjaolt ostetaksegi üks pakk korraga Seega on mul sotsiaalministrile ja haigekassa juhtidele ettepanek: arvata soodusravimite hulka ka suitsetamisest loobuda aitavad vahendid ja maksta osa nende hinnast kinni ravimihüvitiste rahast. Sest võõrutusvahendeid ei anna tõesti kasutada muuks otstarbeks kui üksnes suitsemisest loobumiseks. Raha nendeks kuludeks saaks loomulikult suitsetajatelt endilt. Tubakaaktsiisist. Või mõnest uuest «ei suitsule» maksust. Arvan, et enamik suitsetajaid oleks nõus ühe krooni juurde maksma, teades, et see kroon läheb suitsetamisest loobumise valude-vaevade leevendamiseks. Niisugune soodustamine mõjuks palju paremini kui keeldude karmistamine. Muide, Eestis sureb umbes 2000 inimest aastas suitsetamise tõttu, st haigustesse, mis on otseselt põhjustatud suitsetamisest. |
