Viimased sotsioloogilised uuringud Saksamaal näitavad, et kuigi tööpuudus on viimaste kümnendite madalaim, ei tähenda see tööjõulise kõrgharidusega noorte jaoks turvatunde kasvu. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Koletis
Koolis peavad käima lollid, selleks et targaks saada.
Targad on juba ilma selle koolitagi tagad.
Taibu
Ma lisaks vaid niipalju, et mööda külgi see kõrgharidus küll maha ei jookse. Lisaks - maailm on väga...
|
|
Pigem on asi vastupidi – vaid keskeltläbi iga kolmas akadeemilise kõrgharidusega inimene leiab erialast tööd ning oluliselt muutunud töö sisu ja vorm nõuavad noortelt suurt kompromissivalmidust. See omakorda sunnib oma eluplaane tugevalt korrigeerima või neid üldse edasi lükkama. Kuna trende ei loo mitte väike-, vaid suurriigid, mõjutab praegu Saksamaal ja mujal Euroopas toimuv paari aasta pärast ka meid. Seda enam, et mitmed tendentsid on juba selgelt märgatavad ka Eestis. Pooled õppurid töötavad Statistikaameti 2006. aasta lõpus tehtud Eesti sotsiaaluuringu moodul, mille üks osa oli «Koolist tööle», käsitles kümne aasta jooksul (1995–2005) kooli lõpetanud 15–35-aastaste noorte siirdumist tööle, kõrgharidusega noorte puhul ei tehtud vahet, kas tegemist oli akadeemilise või rakendusliku kõrgharidusega. Akadeemilise kõrgharidusega on Eestis ligi kaks kolmandikku kõikidest kõrghariduse saanutest. Uuringu tulemused näitavad, et pooled kõrgharidust omandavatest noortest töötavad juba õpingute ajal ning kaks kolmandikku neist jätkab samal töökohal ka pärast diplomi saamist. Eestis on pärast kõrgkooli lõpetamist tööle asunutel seos õpitud eriala ja töövaldkonna vahel kõrge – nimelt asus 85 protsenti tööle samal või lähedasel erialal. Kutseharidusega noorte puhul on seos õpitud eriala ja töö vahel väiksem. Noori töötuid ikka palju Tööturuameti avalike suhete nõunik Erko Vanatalu kinnitab, et mullu kahanes registreeritud tööotsijate arv Eestis 45,4 protsendi võrra ning eelmise aasta 1. septembril otsis nende kaudu tööd 13 100 inimest (1,6 protsenti tööealisest elanikkonnast) ning vähenenud on ka 15–24-aastaste töötuse määr. «See näitaja on kahanenud seniselt 19,5 protsendilt 12,9 protsendile, kuid siiski on noorte töötuse määr üldisest töötuse määrast pea poole kõrgem,» möönab Vanatalu. Seega kinnitavad ka meie andmed sakslaste tõstatatud probleemi tõsidust. Praegune noortepõlvkond puutub tööjõuturul läbilöömisel kokku sootuks teistsuguste probleemidega kui nende vanemad aastakümnete eest. Väga palju on muutunud, ja seda isegi sellistes põhimõttelistes mõistetes nagu töö sisu ja vorm, tööaeg, -koht ja palk. Alustuseks peavad praegused akadeemilise kõrgharidusega noored tööjõuturul rinda pistma nendega, keda nad varem oma tõsisteks konkurentideks ei pidanud – kutsekoolis ja rakenduskõrgkoolis hariduse saanud noortega. Ka ei taga kõrgkoolis omandatud elukutse enam kindlustunnet ja leiba pensionini. Erialase töö saamine on keerukam kui kunagi varem ning elukestev õpe on saanud normiks, et konkurentsis püsida. Veelgi enam – elukutsetest on saanud ametid ning head erialateadmised moodustavad sellest vaid ühe osa. Et olla konkurentsivõimeline, tuleb lisaks väga headele erialateadmistele ette näidata terve hulk teadmisi ja oskusi kõrvalerialadelt või hoopis muudest valdkondadest. Tüüpilisemad neist on bürootööoskused, võõrkeelteoskus, teadmised turunduse, reklaami ja avalike suhete vallas. Samuti on igal firmal oma spetsiifika, ja sedagi tuleb tundma õppida. Võitlus ei käi ainult töökoha, vaid ka -tingimuste osas. Et ühtseid standardeid enam pole, saab igaüks just nii soodsa/ebasoodsa lepingu kui ta välja kaubelda oskab – seegi lisab ebakindlust, sest midagi kellelegi ei garanteerita. Järjest suureneb ka ebatüüpiliste tööülesannete osa töös. Saksa sotsioloogide rahvastiku-uuring lööb selle tendentsi konkreetsetesse arvudesse ja selgub, et viimase kümne aastaga on inimeste hulk, kes väidavad, et nende tööülesanded on muutunud varasemaga võrreldes ebatüüpiliseks ja mahukamaks, suurenenud ligi poole võrra (46%). Töö vormilise külje muutusi näitab aga ilmekalt fakt, et osalise tööajaga või projektipõhiste töötajate arv on tõusnud veerandi võrra ja ajutiste töötajate (reeglina praktikandid) arv koguni 231 protsenti. Töökoormus on üles võtmas enneolematuid pöördeid. Kui veel kümme-viisteist aastat tagasi rääkisid vanemad reeglina uhkuse ja rahuliku südamega ülikooli õppima asunud järeltulijast, siis nüüd valutab Lääne-Euroopas suurem osa neist südant, mis saab: kõrgkoolidiplom ei anna mingit garantiid kindla töökoha ja stabiilse sissetuleku saamiseks. Ajakirja Der Spiegel uuringufirmalt McKinsey tellitud analüüs näitab, et vaid iga kolmas noor leiab tööd õpitud erialal. Seega on võimalus, et kõrgelt haritud tütar või poeg vanemate kostile elama jääb, muutunud ebameeldivaks reaalsuseks. Praeguste tudengite ja noorte kõrgharidusega tööotsijate vanemad on sunnitud kauem kui ükski teine sõjajärgne põlvkond oma lapsi elus hakkama saamiseks toetama. Kuigi elementaarse eluks vajaliku hankimisega tuleb noor inimene toime ka osalise tööajaga töötades, siis rohkemaks enam jaksu ja raha ei jagu.
> Loe edasi |
