Kas kõiki meie tegevusi ja juhtumisi määrab vaid meie saatus? Kas me oleme võimetud ise oma saatust kujundama ja muutma? | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | hea
ma arvan, et need kaks kohta kuna inimesed enamasti häbenevad sealt end kontrollida...
KÕIKSUSE LAPS
SAATUS HAKKAB SÜNNIHETKEST NIME PANEMISEGA OSA ON OLEMAS PEREKONNA NIMI EESNIMI TULEB SÜNNIHETKEGA ...
|
|
Juba vanarahva tarkus ütleb, et «õnnetus ei hüüa tulles!». Samuti on ka erinevate haigustega. Kui osa haigestumistest (näiteks traumad ja südame-veresoonkonna haigused) on võimalik vältida, valides õige riskikäitumise ja/või terved eluviisid, siis vaatamata viimaste kümnendite suurepärastele saavutustele meditsiinivallas, on jätkuvalt haigusi, mida vältida ei ole võimalik – sealhulgas on ka vähktõbi. Kuigi on avastatud suur hulk vähi teket soodustavaid (riski)faktoreid ning välja selgitatud, kuidas vähk tekib ja areneb, on see üks ja ainus põhjus, miks vähk ikkagi tekib, seni veel avastamata. Seetõttu püstitub ka siin küsimus: kas see, et kellelgi tekib vähktõbi, on tema saatus. Ja kas oma saatust on võimalik muuta või mitte? Onkoloogia on meditsiiniharu, mis tegeleb vähihaiguse diagnoosimise ja raviga. Viimastel kümnenditel on ka selles meditsiinivaldkonnas toimunud väga märgatav areng, mis ennekõike avaldub selles, et järjest rohkem on neid, keda õnnestub sellest raskest haigusest terveks ravida, või vähemalt oluliselt pikendada nende elu, ühtlasi parandades ka elukvaliteeti. Vähktõbi on väga salakaval haigus, kuna oma varases haigusjärgus ei anna ta tavaliselt mingeid kaebusi või on need kaebused ebamäärased ega viita võimalikule raskele haigusele. Aga meie inimestes istub sügaval teadmine, et arsti poole pöörduda tuleb vaid siis, kui midagi on viga, mille üle kaevata. Vähi puhul on siis aga sageli juba lootusetult hilja ja arstid võivad küll teha suuri jõupingutusi ja kulutada raviks suure hulga raha, kuid inimest aidata, rääkimata tema terveks ravimisest, siiski tavaliselt enam ei õnnestu. Mida siis teha? Kas see ongi saatus, mida muuta ei saa? Tänu edusammudele diagnostika vallas on praegu siiski olemas lahendus, mille abil on võimalik oma saatust muuta – sõeluuring! Teatud vähilokalisatsioonide korral (naistel rinnavähk ja emakakaelavähk; meestel eesnäärmevähk; mõlema soo puhul jämesoolevähk ja kopsuvähk) on viimastel aastakümnetel välja töötatud ja võetud kasutusele elanikkonna massuuringud vähi varajaseks avastamiseks. Epidemioloogiliste uuringutega on välja selgitatud vanusegrupid, kus neid vähilokalisatsioone kõige sagedamini avastatakse ja teades seda, et varane vähk mingeid kaebusi ei anna, kutsutakse kindlate ajavahemike tagant sõeluuringule kõik valitud vanusegrupis inimesed. Sõeluuringu meetodid võimaldavad avastada vähki oluliselt varem kui seni kasutatud kliiniliste meetoditega. Seetõttu on sõeluuringul avastatud vähkidest enamik (70–85 protsenti) varases staadiumis, kus ravi on efektiivsem (samas ka vähem kulukas ja patsientidele paremini talutav) ning suurem osa patsientidest õnnestub terveks ravida, mida juhtus varem (kliiniliselt avastatud vähi korral) väga harva. Randomiseeritud uuringutega on näidatud, et näiteks rinnavähi sõeluuringus osalejate suremus rinnavähki on vähenenud 30–50 protsenti ja varases staadiumis avastatud rinnavähiga naiste viieaastane elulemus on 98 protsenti (5 aastat pärast rinnavähi avastamist on igast 100 rinnavähiga naisest 98 elus!). Seega, kõige tähtsam edasise suhtes on see, kui varakult vähk avastatakse! Eestis on ülalpoolmainitud sõeluuringutest riiklike programmidena kasutusel kaks: rinnavähi mammograafiline sõeluuring (aastast 2002) ja emakakaelavähi sõeluuring (PAP-test) aastast 2005. Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse 50–59-aastaseid naisi kaheaastase intervalliga aastakäikude kaupa. 2007 aastal saavad kutse sõeluuringule 1947.; 1950.; 1953.; 1954.; 1955. ja aasta lõpul võimalusel ka 1957. aastal sündinud naised. Sõeluuringut tehakse mammograafia kabinettides Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Ida-Virumaal. Maapiirkondades ja saartel liigub vastavalt kinnitatud graafikule mobiilne mammograafiabuss. Sõeluuringut finantseerib Eesti Haigekassa ja korraldab SA Eesti Vähi Sõeluuringud. Kuidas see sõeluuringul osalemine siis tegelikult käib? Kõigepealt leiab naine oma postkastist Eesti Haigekassa poolt ümbrikus saadetud kutse, kuhu on lisatud ka infoleht (nii eesti kui vene keeles). Paluks naistel seda kohe mitte (koos muu kaubareklaamiga) ära visata, vaid rahulikult läbi lugeda. Kutsel on kirjas, kuhu teid sõeluuringule oodatakse. Uuringu järjekorda saab ennast panna telefoni teel (number on märgitud kutsel) ja soovitav on seda teha ühe kuu jooksul kutse kättesaamise momendist. Kindlasti tekib teil esialgu mitmeid küsimusi – loodan, et osale oma küsimustele saate te vastuse infolehest, täiendavate küsimuste korral soovitame pöörduda nõu saamiseks oma perearsti poole või helistada infotelefonil, mis on samuti märgitud kutsel. Rõhutaksin veel kord, et põhilisele küsimusele, miks ma peaksin minema uuringule kui mul ei ole mingeid rinnakaebusi? – on vastuseks see, et varane rinnavähk, mis on väljaravitav, ei annagi mingeid kaebusi!
> Loe edasi |
