Galileo arendamise järelevalve usaldati hiljuti Euroopa suuri telekomifirmasid koondava konsortsiumi kätte, kuid ühenduses puhkenud erimeelsuste ja rahatülide pärast võib kogu projekti areng seisma jääda. See aga tähendab, et Euroopa maksumaksjad peaksid satelliitnavigatsioonisüsteemi rahastamise enda õlule võtma.Saksamaa transpordiminister Wolfgang Tiefensee ütles Galileost rääkides kõigi selle arendamises osalevate riikide nimel: «Galileod on tabanud tõsine kriis.» Tiefensee tõdes, et ollakse ummikus, sest Galileo projekti koordineerinud erafirmad pole jõudnud üksmeelele, kuidas asjaga edasi minna, ja nüüd tuleb kitsikusest mingi väljapääs leida. Kodanikud maksku Konsortsiumi, mis Galileo rappa juhtis, kuuluvad suured lennundus- ja sidefirmad: Inmarsat, Alcatel-Lucent, Finmeccanica, Hispasat, Teleop ja veel paljud teised. 10. maiks pidanuks konsortsium esitama Euroopa Komisjonile (EK) ülevaate, kuidas Galileod edaspidi juhtida kavatsetakse, esitama kandidaadi tegevjuhi kohale ning esimesed põhimõttelised ettepanekud süsteemi tehnilise arenduse kohta. Kuid erafirmade esindajate võhm kulus omavahelisele kemplemisele ning nõutud ajaks ei suudetud EK-le mingeid ettepanekuid esitada. Komisjonil ei jäänud üle muud kui välja pakkuda uus tähtaeg, 16. mai. Praeguse kava kohaselt läkitataks Galileo käivitamiseks orbiidile 30 satelliiti, mille raadiosignaalid ulatuks Maa peale vastuvõtuseadmeteni ning mille abil inimesed saaks määrata oma asukohta ja võõras kohas teed leida. Galileo peaks loomisel osalenud inseneride kinnitusel olema täpsem ja usaldusväärsem kui praegu levinud GPS-lahendused. Väidetavalt suudaks Galileo leida lühemaid ja kiiremaid teekondi ühest punktist teise ning peaks ka kiiremini töötama kui GPS. Galileo arendamist on siiani rahastanud peamiselt Euroopa maksumaksjad – Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike maksudest on Galileole kulutatud enam kui miljard eurot ehk peaaegu 16 miljardit krooni. Kuid et arendusfaasis olnuks kulud – satelliitide orbiidile saatmine ja maapealsete tugijaamade püstitamine – vähemalt kolm korda suuremad, pidanuks puuduva raha kaasa tooma erafirmad, kelle kanda oleks tulevikus jäänud ka Galileo käigushoidmise kulud. Kohustused ei oota 30 satelliidist, mis moodustavad Galileo olulisima osa, esimene nimega Giove-A ongi juba orbiidil. Seal peaks olema ka teine satelliit, Giove-B, kuid selle kosmosesse lennutamist on siiani takistanud tehnilised viperused. Loodetakse siiski, et aasta lõpuks on ka Giove-B omal kohal ja tööks valmis. Leping esimese nelja satelliidi tellimiseks sõlmiti 2004. aastal, kuid toonase kokkuleppe järgi oleks nüüd juba aega ülejäänud 26 ära tellida. Samas ei oleks nendega asjade praegust seisu arvestades muud peale hakata kui kuhugi laoplatsile paremaid aegu ootama panna. «Ilmselt tuleb Galileo ehitusfaasi algselt kavandatust rohkem avalikku sektorit kaasata,» märkis Saksamaa transpordiminister diplomaatiliselt. Ta lisas aga, et Galileo tuleviku kohta langetatakse põhimõtteline otsus juba juunikuisel Euroopa Liidu transpordiministrite kohtumisel Brüsselis. |
