| Igasugune kriitika on siinkohal välistatud, traditsioone kantakse visa järjekindlusega edasi põlvest põlve ja absoluutselt igal kodanikul, ka müüjatel, bussijuhtidel ja pangaametnikel, rääkimata riigiasutustes töötavatest ametnikest, on õigus vabadele päevadele. Pühade ajal rohi ei kasva Seega olen nii mitmelgi korral leidnud ennast nõutult bussipeatuses seismas ja ootamas midagi, mis loomulikult ei olegi määratud tulema, sest püha on ju... Või olen pidanud tühja kõhuga poe ukse tagant koju tagasi kõmpinud, sest ... ikkagi püha ju! Seega on reegel lihtne: kui poest on vaja midagi osta, tuleb seda lihtsalt teha päev varem (kui see muidugi meeles püsib) või teine variant – süüa restoranis, mis aga samuti ei pruugi õnnestuda, sest nendel päevadel on tavaliselt niigi puupüsti täis söögikohad veelgi enam hõivatud. Seesama «varem tegemise või siis hoopis tegemata jätmise» printsiip kehtib ka kõigi muude tegevuste puhul, mida ollakse harjunud tegema, näiteks sportimine, videolaenutusest filmi võtmine, kioskist ajalehe ostmine jne. Pühade ajal ei kasva rohi ka, nagu öeldakse. Mida siis hispaanlased teevad, kui kalendris terendab taas «punane päev»? Kindlasti ei käi nad šoppamas, ka ei aja nad pangas pabereid, sportimisest rääkimata, vaid teevad seda, mis ette nähtud – puhkavad. Kogunevad kogu perega ühisele lõunasöögile, mis tavalise kahe tunni asemel kujuneb sujuvalt neljatunniseks mõnusaks ajaviitmiseks hea toidu ja veini saatel, lähevad jalutuskäigule, silmitsevad poodide vaateaknaid, käivad kinos, teatris, veedavad lastega aega mänguväljakul jne. Ja nii see päev kulgeb oma laisas mitte-midagi-tegemise rütmis. Töö pole jänes Paljud minu Eesti tuttavad kirjeldaksid sellist päeva kui mõttetut ajaraiskamist. Kui päris aus olla, siis näris mu enda südametunnistustki pühapäeviti (sest ka pühapäev on püha päev!) kuri uss ja peast käis ikka läbi mõte, et no toad tahaksid ju koristamist ja mõned riidehilbud, mis juba nädal aega kuivamisrestil ripuvad, võiks ka ära triikida. Õnneks olen sellest «haigusest» juba peaaegu võitu saanud ja pühapäeviti rannas jalutades või sõpradega kella viie ajal lõunasööki lõpetades tunnen, et tegin õige otsuse, jättes riided veel üheks päevaks restile rippuma ja tolmurullid nurgast pühkimata. Ega siis töö jänes ole, et eest ära jookseb. Ent kui «punane päev» satub nädalavahetusele? Sellisel juhul antakse loomulikult esmaspäev vabaks, sest see, mis ette nähtud, on ette nähtud. Kalendri ümbersättimine ei ole ju riigi valitsuse võimuses, küll aga vabade päevade väljakuulutamine. Ja kui juba esmaspäev on vaba, siis kasutatakse tihti juhust ja võetakse ka reede vabaks, et sel moel endale üks pikk nädalavahetus lubada ja näiteks mõni väljasõit korraldada. Nüüd võib loomulikult tekkida küsimus, et millal siis Hispaanias tööd tehakse ja kas üldse? Tehakse, ikka tehakse, aga lihtsalt natuke teises rütmis. Ja lõppude lõpuks ei jää ju midagi tegemata, iga asi omal ajal. Tuleb ainult natuke kannatust varuda ja austada reeglit, et «püha on siin püha» ja elus on ka muid asju peale töö. Nii lihtne see ongi! |