«Midagi head ma elektriaktsiisist ei arva,» kommenteeris Haapsalu Uksetehase juht Ago Soomre. «Ettevõttele on see lisakulu, lisaks annab uus aktsiis põhjuse hindu tõsta. Kui riigis on inflatsioon probleemiks, siis peaks mõtlema, kas tasub elektriaktsiisi kehtestada.» Sarnaselt teiste ehitusmaterjalide valmistamise firmadega on uksetehaselegi elekter suur kuluallikas. Aastased elektriarved küünivad miljonitesse kroonidesse. Heal järjel Haapsalu Uksetehast üks viiesendine kilovatt-tunni eest ei pane mõlgutama sulgemise mõtteid, kuid mõnele väikesele saeveskile võib seegi saada saatuslikuks.«Tiheda konkurentsiga aladel mõjutab tootmist ka juba poolesendine elektrihinna tõus,» kommenteeris energiaturu inspektsiooni asejuht Margus Kasepalu. Mõtleb tervisele Eesti Energia andmeil tarbis eelmisel aastal keskmine korteris elav pere aastas 1900 kilovatt-tundi elektrit. Sellises arvestuses peaks aktsiis tooma ühele keskmisele Eesti perele aastas lisamaksu 95 krooni. Keskmine elektriküttega eramuomanik peaks aga maksma aastas 900 krooni aktsiisi. Elektriaktsiis peaks jõustuma tuleva aasta alguses ja tooma aastas riigieelarvesse enam kui 300 miljonit krooni. «Nii elektrienergia tarbimise maksustamist kui kütusteaktsiisi tõstmist kaalume tervisele ehk siis meie elukeskkonna ja looduse tervisele mõeldes,» selgitas rahandusminister Ivari Padar valitsuse plaane. «Aktsiisid aitavad mõjutada energia ja kütuste tarbimist ja seega säästa keskkonda, milles me elame.» Oodatust varem Energeetikaasjatundjad tunnistasid, et elektriaktsiisi ootasid nad 2009. aastast. See on tähtaeg, mida nõuab euroliidu direktiiv. Teise asjaoluna nimetasid spetsialistid, et paari aasta eest algatatud ökomaksureformiga taheti siduda aktsiis keskkonnamaksudega. Eile ei õnnestunud teada saada, kas elektriaktsiis läheb tervikuna riigieelarvesse maksuvabastustega tekitatud aukude katteks või siiski vähenevad ka selle võrra elektritootmise keskkonnamaksud. «Kui elektritootmise keskkonnamaksud muunduks elektriaktsiisiks, siis tavatarbija ei tunnekski hinnatõusu,» märkis eelmise majandusministri nõunik Heido Vitsur. Vitsuri sõnul aitaks tootmise maksustamise vähendamine ja selle asemel tarbimise maksustamine tõsta meie elektritootmise konkurentsivõimet. Kas teate? • Rahandusministeeriumi andmeil peaks nii elektriaktsiis kui ka teised tõusvad aktsiisimäärad kergitama tuleval aastal tarbijahinnaindeksit 1,5 protsendipunkti. Kui ministeeriumi 2008. aasta inflatsiooniprognoos on 4,7, siis koos lisaaktsiisitõusudega küüniks see 6,2 protsendini. • Samas prognoosib rahandusministeerium, et inflatsioon pidurdub järgmistel aastatel ja jõuab aastail 2010–2011 kolme protsendi piirimaile. Nii tahab valitsus kergitada 2008. aastal kütuse- ja alkoholiaktsiisi. • Tulevast aastast saab aktsiisi ka maagaas ja põlevkiviõli. • Tuleval aastal peaks aktsiisitõusud tooma riigieelarvesse 2,2 miljardit ja 2009. aastal 1,9 miljardit krooni. |
