|
Kevadise lihapuuduse põhjuseks on see, et enamasti poegivad lambad kevadel ja
talled saavad tapaküpseks 6-8 kuuga ehk sügiseks, kuid nende ületalve pidamine
on liiga kallis – nii rändavad kõik peale tiinete utede ja sugujäärade sügisel
tapamajja, kirjutab Maaleht.
Eestis on praegu PRIA andmeil 1 944 loomapidajal kokku üle 57 000
lamba, Maaülikooli dotsent Peep Piirsalu prognoosib aga, et tänavu kasvab
lammaste arv 15 protsenti ning juba viie aasta pärast peaks Eestis olema
100 000 lammast.
Eesti suurima lambakasvataja OÜ Nurmus Grupi tegevjuhi Hillar Kalda sõnul
võimaldaks 125 000 lammast Eesti inimesel süüa juba 3 kg lambaliha aastas,
samas kui praegu süüakse keskmiselt 0,4 kg.
Et lambaliha oleks aasta läbi saada, peaks Peep Piirsalu sõnul lihatööstused
sügisel lambaliha kokku ostma, säilitama selle ja müüma suvel.
Kuid lammaste pakkumise sesoonsuse vähendamiseks on teisigi võimalusi: nimelt
on lambaid võimalik mitteaktiivsel innaperioodil kunstlikult seemendada ning kui
loomulikult rahuldab jäär poolteise kuu jooksul kuni 80 ute vajadused, siis
kunstlikult saab ühe jäära spermaga viljastada tuhat utte. Nii on toimitud
näiteks Nurmus Grupi Palamuse farmis, kus 1 500 kunstlikult seemendatud
lamba talled peaksid sündima juuni algul. Toimetas Marina Zemtsovskaja, Tarbija24 |
