|
Instituudi teadur Allan Puur ütles intervjuus rahvusringhäälingu uudistele,
et uuringus käsitletud viimase 15 aasta sündmused ei ole puudutanud
rahvastikurühmi võrdselt.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | terje
täiesti mõttetu teema vaidluseks,tegelikult oleme me kõik võrdsed kuid on vaid jäänud vanast ajast h...
jaan leht
see on artikkel on ühiskonda eksitav sellepärast ,et statistika räägib muud: 55,5 protsenti töötutes...
|
|
«Rahvastik jaguneb meil meesteks ja naisteks ja selles suhtes on need
tulemused olnud küllalt erinevad,» rääkis Puur.
ELi maade võrdluses hoiab Eesti praegu naiste tööhõive taseme poolest teist
kohta. 80. lõpul olid Eesti naised samuti Euroopas teisel kohal, siis olime küll
Läti järel, nüüd Soome järel.
80ndatel olid Eesti mehed samuti ülemise kolme hulgas, aga praegusel juhul
leiame Eesti mehed ELi 27 riigi pingereas tagumisest kolmandikust.
«See on võib-olla mõnevõrra ootamatu tulemus. Tavaliselt mõeldakse majanduse
ülemineku kontekstis meestest kui edukamatest ja läbilöögivõimelisematest ning
naistest kui pisut tõrjututest,» kommenteeris Puur, lisades, et kindlasti leidub
siin ainest edasiseks analüüsiteemaks.
Põhjuste üle, miks see nii on, võib Puuri sõnul vaid spekuleerida.
Uuringutulemuste põhjalikum analüüs tehakse aja jooksul erinevate teemade
lõikes.
Põlvkondade vaheline sidusus kehv
Teine valdkond,
mida Puur uuringust välja tõi, on kõikvõimalike hoiakute ja sättumuste küsimus.
Muu hulgas selgus siit, et Eesti 20-30-aastaste põlvkond peab eakaid ja lapsi
pigem ühiskonnale koormaks.
Puuri sõnul on rahvastikuteaduses hakatud aru saama, et tegelikult määrab
inimeste käitumisest ja rahvastikuprotsessidest küllalt suure osa mitte n-ö
välised tegurid, vaid see, mida inimesed ise mõtlevad ja millised on nende
ootused ning siin tuli välja mõndagi sellist, mida uurijad ei oodanud.
«Näiteks üks asi, mis välja paistab, on see, et meil on põlvkondade vahelises
sidususega rahvastikus küllalt suur ebaühtlus,» rääkis Puur, selgitades, et
noorematel põlvkondadel, 20-30-aastaste puhul, on sidusustasemete näitajate tase
oluliselt madalam kui keskealistel ja vanematel.
«See tekitab mõnes mõttes küsimuse, et mida need muutuvad põlvkonnad, kui nad
rahvastikus domineeriva, endaga kaasa toovad ja kas see on vanuseefekt, mis
läheb aja möödudes üle või on see tõepoolest midagi sellist, mis tuleb koos
nende põlvkondadega ja siis jääb.»
Sidusus võtab nii eakamate kui nooremate põlvkondade suhtes kokku sellised
positiivsed ja negatiivsed momendid, et kas kõik põlvkonnad on ühiskonnas
väärtustatud või vastupidi.
Vastvalminud uuring käsitleb Eesti viimase 15 aasta arenguid, eelmine uuring
viidi läbi 1990. aastatel.
Toimetas Mirjam Mäekivi, Postimees.ee |
