Kasu
 |
Pandipakendi süsteemis valitseb segadus registreerimata taaraga (32)
14.04.2008 18:56
Marina Lohk, Tarbija24.ee
Mõni aeg tagasi ilmusid ajakirjandusse teated sellest, et poodides
ringleb tuhandeid registreerimata pakendeid, mida ei võta vastu
taaraauotomaadid ning mille eest kauplused ei tohiks küsida tagatisraha. |
| |
|
|
Mõndasid pandimärgiga pakendeid ei võta taaraautomaadid vastu, tehes inimesed nõutuks.
Foto: Kalev Saar |
|
|
|
|
Nii kirjutas Eesti Päevaleht, et käsivastuvõtupunktidesse on tagastatud Saku Originaali pooleliitriseid purke, mida väidetavalt pole siiani registrisse kantud.
Asja lähemalt uurima hakates selgus, et süsteemis valitseb segadus ning Saku Originaali pooleliitrine purk on registris tegelikult olemas ja seda juba ammusest ajast.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Setu
Minul on kuus suurt Cola-cola ja viis Linnuse kalja pudelit mis on aja jooksul kogunenud ning iga ko...
to: isa derjuhha
Sellised spetsialistid ongi selle äri omapära. Kuidas 101 ees, nii jüngrid järel.
|
|
Salapärane Saku Originaal
Saku Originaali pooleliitriseid registreerimata purke, millel pandimärk siiski peal, on taarapunktidesse väidetavalt laekunud ligi 3000 tükki, mis tähendab, et taarapunktid on pidanud raha inimestele oma taskust välja maksma.
Saku Õlletehase kommunikatsioonijuht Priit Põiklik ütles aga Tarbija24.ee’le, et kõnealune pakend on alates 3. maist 2005 ehk tagatisraha süsteemi rakendumise algusest pakendiregistris olemas (mida kinnitas ka Eesti Pandipakendi büroojuht Margit Ipatova) ning pakend, mis on väidetavalt tekitanud probleeme, on triipkoodi järgi hoopis 0,33-liitrine ekspordipurk.
«Need pakendid ongi Eesti Pandipakendis registreerimata, sest need on Originaali ekspordiks toodetud purgid, mida müüakse näiteks Soomes,» lisas Põiklik.
Juhul, kui keegi on tagastanud Eestis Soomest kogutud purke, võivad need tema sõnul tõesti olla süsteemi sattunud, kuid nendel purkidel puudub pandimärk üldse.
«Kui taaraautomaat on sellise pakendi välja praakinud ja seda on siis tagastatud läbi käsivastuvõtu, ei saa Saku Õlletehas võtta endale vastutust tekkinud kahju eest,» ütles kommunikatsioonijuht.
Ligi 90 käsivastuvõtupunkti haldava Adelan OÜ arendusdirektori ja taaraautomaate haldava PAK OÜ konsultandi Kalle Mälbergi jutt Saku purkidest jäi aga segaseks. «See on loll jutt!» ütles ta esialgu Tarbija24.ee’le Saku selgituste peale.
Mälberg viitas sellele, et Priit Põiklik on suurte kogemustega pressiesindaja ning rõhutas, et pakendil, millest räägime, on siiski pandimärk peal, mis tähendab, et see ei saa olla ekspordipakend.
Ajakirjaniku kinnituse peale, et Saku Originaali pooleliitrine purk on veebis kõigile nähtavas pakendiregistris tõepoolest olemas, ütles Mälberg, et tõenäoliselt on see siis mingi aeg registrist väljas olnud.
Lõpuks tunnistas ta veidi kaheldes, et praegu peaks pakend tõesti registris olema.
Eesti Pandipakendi tegevjuhi kohusetäitja Kaupo Karba ütles Tarbija24.ee’le, et Adelanist on kõnealuse, väidetavalt registreerimata Saku pakendi füüsilist näidist küsitud, kuid seni pole seda saadud.
Adelani arendusjuht: see on kõigest jäämäe tipp!
Kalle Mälbergi sõnul on Suur-Sõjamäel asuvasse jäätmekäitlusparki kolme kuu jooksul (novembrist jaanuarini) jõudnud ka näiteks 18 000 ühikut pooleliitriseid Pepsi-Cola pudeleid, kokku aga ligi 30 000 erinevaid registreerimata pakendeid.
Kogu kära registreerimata pakendite ümber sai tema sõnul alguse sellest, et Eesti Pandipakend esitas kästivastuvõtupunkte haldavale Adelanile pretensiooni — miks makstakse inimestele panti ning nõutakse seda Pandipakendi käest nende pakendite eest, mida pole registris.
Rahaliselt pole kõik see Mälbergi sõnul kuigi suur probleem. «Selle jama pärast ei ole summakene suur, ligi 20 000 krooni,» ütles Mälberg. Kokku liigub tema sõnul Eestis kuni 500 miljonit joogipakendit aastas.
«Eesti Pandipakend, mis tegeleb registriga ja vastuvõtmisega, on küll käivitunud, kuid sisuliselt käriseb mitmest otsast,» märkis Adelani arendusjuht.
Mälberg arvas, et Adelan, PAK ja kogu süsteem peaks tegema paremat koostööd Eesti Pandipakendiga.
Praegu süsteemi sattunud registreerimata pakendite puhul on aga tema sõnul tegemist jäämäe veepealse osaga.
«Sellist asja, mis meie loendusautomaatidesse sattus, võib olla 8 korda rohkem,» arvas ta viidates sellele, et suur osa näiteks prügikastidesse visatud pakendiest lendab lihtsalt loodusesse.
Kauplus ei tohiks raha küsida
Tarbijakaitseameti avalike suhete peaspetsialisti Evelin Koppeli sõnul tuleb joogipakendid, mida taaraautomaat vastu ei võta, viia käsivastuvõttu. Ühe võimalusena pakkus Koppel välja ka poe infoletid.
«Aga praktikas ei pruugi see asi niimoodi toimida, nagu see toimima peaks, st infolett ei pruugi neid vastu võtta,» nentis Koppel.
Evelin Koppeli selgitusel tohib kauplus selliseid registreerimata pakendeid müüa vaid siis, kui selle eest panti ei küsita. Kaupmees peaks pakendi olemasolu registris ise üle kontrollima.
«Kui inimene avastab sellise pakendi müügilt, mille eest on temalt raha korjatud, aga mis tegelikult ei ole registreeritud, siis tuleb pöörduda tarbijakaitseametisse — saame teha kontrollkäigu ja saame selle kaupleja korrale kutsuda,» lisas Koppel.
Mis siis edasi? «Olukord muutub paremaks, kui tootjad ja importöörid teadvustavad, et pakendite nõuetekohane registreerimine ei ole tüütu nõue, vaid see on vajalik joogipakendeid tagastama harjunud tarbijate ootuste täitmiseks,» ütles Kaupo Karba.
_________________________
Pakendi tagatisraha süsteem:
Kõik panditaara süsteemiga liitunud pakendiettevõtjad peavad lähtuma Eesti Pandipakendiga (EPP) sõlmitud lepingust, mille järgi võib tagatismärgiga toodet Eesti turul müüma hakata alles pärast seda, kui toote näidised on Eesti Pandipakendile esitatud, Eesti Pandipakend on etikettide kujunduse tehnilisest aspektist heaks kiitnud, toode on kantud Eesti Pandipakendi pakendiregistrisse ja Eesti Pandipakend on andnud tootjale tagasiside, et triipkoodid on automaatmasinates loetavad ja toote registreerimistoimingud on lõpetatud.
Need protseduurid võtavad aega umbes neli nädalat, mille jooksul jõuab pakendit testida, vajadusel märgistust muuta ning registreerida pakend Eesti Pandipakendi pakendiregistris, mis edastatakse kõikidesse Eesti taaraautomaatidesse.
EPP süsteemiga liitunud pakendiettevõtjad arvestavad registrisse kantud pakendisse pakendatud kauba müügihinna juurde tagatisraha, jaemüüjad saavad selle raha tagasi tarbijalt, viimane aga omakorda tagastuspunktist.
Tarbijale tagasi makstud tagatisraha kompenseerib jaemüüjale või pakendite tagastuspunkti pidajale EPP, vastavalt nende poolt EPP-le edastatud pakenditele (s.o ainult nende pakendite eest, mis kuuluvad EPP käideldavate pakendite hulka).
Allikas: Kaupo Karba, Eesti Pandipakend |
|
|
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: Kaarel Tigas / SL Õhtuleht |
Kirbuturg lööb Tartus kauba letti (15)
Tartu majaomanike ühing, mis on siiani taaskasutuskeskuses vanu asju
kogunud, alustab vähem kui kuu aja pärast vanakraamituruga, kus tartlased saavad
müügiplatsi eest maksmata oma kasutult seisva kraami huvilistele maha
ärida.
> Artikli juurde | Kommenteeri
|
|
|
|
|
Foto: Saku Õlletehase AS |
Saku paiskab 12 miljonit krooni võitlusse säästuõlle vastu
Saku Originaalil on uus kujundus!
Saku õlletehas ei taha, et majanduse jahenemine asendaks Eesti kvaliteetõlle tarbimise traditsiooni kanged plastpudelites säästuõlled ning investeerib seepärast Saku Originaali parandamisse, uude kujundusse ja kampaaniasse 12 miljonit krooni.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Caro/Scanpix |
Eakate turvanupp levib üle Tallinna
Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul väärib mullu suvel käivitatud turvanupul
põhinev sotsiaalvalveteenus kui lisavõimalus koduhooldusel olevate eakate
abistamiseks edasiarendamist.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Peeter Kümmel / Sakala |
Rahajanu sunnib gümnasisti tööd otsima
Vajadus oma raha järele sunnib gümnaasiuminoori kooli kõrvalt tööl käima, probleem on läinud sedavõrd teravaks, et mõned koolid on õpilasi ja lapsevanemaid manitsenud töökoha jätma ja õppimisele keskenduma.
> Artikli juurde |
|
|
|
|
Foto: Peugeot |
Motorshow toob Tallinna kolm ideeautot
24. aprillil algav Tallinn Motorshow annab eestlastele võimaluse
uudistada koguni kolme ideeautot: Peugeot’ sportliku välimusega sedaani
908 RC, Kia ulmelise välimusega maasturit KND-4 ja Opeli voolujoonelise
disainiga kupeed GTC.
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
|
