| Pärast Eesti ja üheksa teise riigi liitumist Euroopa Liiduga nelja aasta eest sai Euroopa Komisjon endale lisaks muudele ülesannetele kaela ka vastliitunud Ida-Euroopa riikide soovi saada viisavabadus USAga. Liiga vaesed Kõigil vanadel liikmesriikidel peale Kreeka see juba oli, ent uutest oli vaid Sloveenia nii jõukas, et Ühendriigid neile viisavabadust võimaldaksid.Et ameeriklased ei näidanud erilist soovi ELi uusliikmetele lääneeurooplastega võrdset reisimisvabadust pakkuda, siis tuligi Euroopa Komisjonil vastu tahtmist see ülesanne vastu võtta. USA ei olnud viisavabadusest aga eriti huvitatud, sest liiga paljud idaeurooplased soovisid illegaalse immigratsiooni pärast kannatavates Ühendriikides uut ja jõukamat elu alustada. Pärast 2001. aasta terrorirünnakuid langes aga kogu viisavabaduse programm USAs tugeva kriitika alla, mistõttu otsisid ameeriklased pigem võimalusi piiri ületamise raskendamiseks, mitte kergendamiseks. Samas toetasid ELi uusliikmed USAd ustavalt nii sõdades Afganistanis, Iraagis, kui ka Brüsseli nõupidamislaudade taga, mistõttu kasvas nende surve Washingtonile. USA muutis seadusi Eriti oluline on viisavabadus Poola jaoks, sest peaaegu igal poolakal on USAs sugulasi ning Euroopasse ja Venemaasse kahtlustavalt suhtuv Varssavi otsis aktiivselt Washingtoni sõprust. Kui Iraagi kaose kasvades hakkasid osalevad riigid sealt lahkuma, siis tajuti Washingtonis, et vähemalt viisaküsimuses tuleks hakata järeleandmisi tegema. Seni oli USA lähtunud seadusest, mille kohaselt peab viisavabaduse saavutamiseks üle 97 protsendi mingi riigi viisat taotlevatest kodanikest viisa ka saama. Seejärel muutis USA aga oma seadusi ja andis liitlasriikidele võimaluse saada viisavaba reisimise õigus ka siis, kui viisa andmisest keeldumise protsent jääb alla kümne. Sellele tingimusele vastanud Eesti haaras võimalusest kohe kinni ja üleeile kirjutasid siseminister Jüri Pihl ja tema USA kolleeg Michael Chertoff alla memorandumile, mis toob eestlastele tõenäoliselt aasta lõpuks viisavabaduse USAga. Kõigile sellist pakkumist aga ei tehtud. Kui Eestis on viisade andmisest keeldumise protsent langenud neljani, siis suure tööpuuduse ja aeglase majanduskasvuga Poolas on see jätkuvalt üle 20 protsendi. Viisavabadusest tulenevaid sisepoliitilisi plusspunkte silme ees nägev Eesti juhtkond unustas aga igasuguse jutu ELi solidaarsusest. «Meie huvides on, et meie kodanikud saaksid viisavabalt USAsse,» lausus välisminister Urmas Paet. Ühiseid viisaläbirääkimisi vedav ELi õigusvolinik Franco Frattini kritiseeris USAga esimesena kahepoolse viisavabaduskokkuleppe sõlminud Tehhit ELi ühispositsiooni rikkumise ja ka võimalike vastuolude tõttu ühenduse seadustega. President Toomas Hendrik Ilves müristas aga vastu, et Eesti sõlmib viisavabaduse kokkuleppe kõigest hoolimata. «See tundub mulle kummaline, et riigid, kellel on juba aastakümneid USAga viisavabadus, tulevad äkitselt ütlema, et teie ei tohiks seda saada,» ütles Ilves. Samas ei lausunud ta sõnagi solidaarsusest viisavabaduseta jäävate liitlastega nagu Poola. Ja Poola on Eestile olnud meile olulistel hetkedel kindlalt toeks. «Eestit ei tohi jätta üksi,» teatas Poola välisministeerium pärast pronksöid. «Poola mõistab ja toetab Eestit,» lausus Poola president Lech Kaczynski telefonikõnes Ilvesele. Viisaküsimuses soovis Poola aga toetuda ELi ühtsusele. «Meie huvides on, et USA teeks viisapoliitikat Euroopa Liidu suhtes tervikuna,» ütles Poola peaminister Donald Tusk. Pärast viisavabaduse memorandumi allkirjastamist peetud kõnes lausus Pihl, et Eesti peab viisaküsimuses oluliseks ELi solidaarsust, et saavutada viisavabadus kõigile liikmesriikidele. «Realistlikud vahendid selle eesmärgi saavutamiseks on kahepoolsed läbirääkimised (mis on samas siiski kooskõlas ELi õigusega),» seisab kõne tekstis. Terav kriitika Samas on Eesti ise varem teravalt kritiseerinud mitmeid Euroopa riike Venemaaga omavaheliste tehingute tegemise eest teiste kulul, mille parimaks näiteks on Läänemere gaasijuhe. Kui nüüd sakslased tahaksid, siis võiksid nad Eesti kriitikale gaasitoru asjus vastata teatega, et igal ELi riigil on õigus oma gaasitorule (mis on samuti kooskõlas ELi õigusega) ning kõige parem võimalus selle saavutamiseks on kahepoolsed läbirääkimised Moskvaga. «Meil on toru juba käes, edu läbirääkimistel venelastega,» võiks venemeelne Saksa ekskantsler Gerhard Schröder eestlastele öelda, sest sisuliselt sama teatas Eesti poolakatele Ühendriikidega viisavabaduse asjus. Välisminister lubas Solidaarsuse näitamine Poola või Bulgaariaga oleks võib-olla kaasa toonud viisavabaduse venimise Eesti jaoks, ent kui Eesti küsib lääneeurooplastelt, et nad loobuksid tulusatest tehingutest Moskvaga, siis tegelikult nõuab ta, et need riigid loobuksid uutest töökohtadest, lisarahast eelarvesse ja odavamast energiast. Kui Eesti ei ole valmis teiste nimel ohvreid tooma, siis kuidas saab Eesti teistelt mingeid ohvreid nõuda? Paet lausus aga, et Eesti teguviis pole vastuolus meie solidaarsusega Poola-taoliste riikide suhtes, sest Eesti toetab endiselt kõiki liikmesriike, kes soovivad viisavabadust USAga. Välisminister kinnitas Postimehele, et Eesti hoiab ameeriklastega suheldes ka pärast iseendale viisavabaduse kättevõitmist teiste riikide sarnast soovi sama intensiivselt üleval kui seni. Jääb vaid loota, et Paet peab sõna, sest vastasel juhul kõlavad Eesti appikarjed venelaste järjekordse rünnaku korral ikka väga õõnsalt. |
