| Veebruari keskel Rakvere haiglas sünnitanud naisele saadetud kirjas vabandas haigla peaarst dr Sirje Kiisküla toimunu pärast ning kinnitas, et ämmaemand ei hoolitsenud patsiendi eest ning tunnistas haigla juhtkonna nimel, et valvearst dr Jõgi ei määranud õigel ajal vastavat ravi, mis oleks takistanud pärast naisele tehtud operatsiooni rinnapiima teket. | | |
| | | VIIMASED KOMMENTAARID | Tinaturka
Kõiksuse lapsel on tegelikult ju õigus, sest see Tanka sealt tsemenditehase naabrusest ikka vägevalt...
to kõiksuse laps 2
Usklik id...t oled või? "Ise on süüdi".... Ka väärarenguga lapse puhul ei tohiks aborti teha või? Na...
|
|
Peaarst vabandas olematu noomituse pärast Haigla juhtkond teavitas naist ka sellest, et nii ämmaemand kui ka arst said noomitused. Dr Marika Jõgi kinnitusel ei ole haigla juhtkond selliseid noomitusi tegelikult teinud ning valvearstist on tehtud loos patuoinas. «Minu soov on, et ülemarst vabandaks avalikult selle noomituse eest, mida ta tegelikult teinud ei ole. Mind on tehtud selles loos kahurilihaks,» ütles Jõgi, kes skandaalsest intsidendist kuulis ka ise alles meedia vahendusel. «See oli minu täielik häbistamine ja ma palusin haigla juhtkonnalt ka meilitsi, et nad avalikustaks selle, et noomitust tegelikult ei tehtud,» lisas Jõgi, kelle arvates rääkis juhtkond avalikult noomitusest vaid seetõttu, et patsienti ja avalikkust rahustada. Vastuseks Jõgi palvele avalikult vabandada, kirjutas peaarst dr Kiisküla: «Vabandan sügavalt Sinu ees noomituse pärast, mida ma sulle teinud ei ole.» Jõgi sõnul on ta nõu pidanud ka oma advokaadiga, kuid ta ei ihka verd. «Ma tahan oma au tagasi saada,» ütles arst. Tänaseks on dr Jõgi andnud sisse ka lahkumisavalduse, sest ei näe võimalust sellise juhtkonna all edasi töötada. Peaarst: noomitus oli suuline Ka hilisemas haigla seisukohas leiab dr Kiisküla, et valvearst ei eksinud. «Raseduse katkestamise protsessi käigus on valvearst Marika Jõgi teinud kõik vajalikud protseduurid ja määranud ka valuravi. Laktatsiooni pärssimise kohta raseduse järel on kaks seisukohta: kas kohe pärast raseduse katkemist või siis, kui rinda tekib piim. Dr Jõgi valis teise meetodi ning valvearsti pole mul mitte millegi eest noomida,» selgitas peaarst. Täna tunnistas dr Kiisküla siiski Postimees.ee’le, et keerulisel lool on kaks poolt. «Noomitus võib olla ka suuline. Ma ei näe antud juhtumis meditsiinilist viga. Ainus viga, mis tehti, oli see, et valvearstil ja ämmaemandal ei olnud aega patsiendiga suhelda. Selles osas tehti suuline noomitus,» jäi peaarst endale kindlaks. Dr Jõgi sõnul ei ole temaga keegi kohtunud ja ka mitte suulist noomitust talle tehtud. Samuti ei ole valvearstil olnud võimalust tutvuda patsiendi kaebekirjaga.
Abort meditsiinilistel näidustustel Sirje Kiisküla, ASi Rakvere Haigla peaarst Patsient Tanjal diagnoositi eluks sobimatu loote väärareng 16. rasedusnädalal TÜK naistekliinikus (kuni 22. rasedusnädalani räägitakse lootest). Tegemist oli esimese oodatud rasedusega. Patsiendil soovitati rasedus katkestada loote eluks sobimatu väärarengu tõttu, selle otsuse patsient ka tegi. Raseduse katkestamiseks suunati patsient Rakvere haigla günekoloogia osakonda.
Kuna tegemist oli nii suure rasedusega, et seda polnud võimalik katkestada väiksema, kuni 12nädalase raseduse katkestamise meetodiga, võeti patisent osakonda ning tehti vastavad protseduurid, kutsumaks esile loote aborteerumist ehk väljaheitmist. Selle meetodi puhul heidab emakas loote välja ning protsess võib olla niisama valulik kui sünnitus, kuid kestab lühemat aega. Patsient Tanja pidi valusid taluma kaks tundi. Patsiendile oli selgitatud, et võivad tekkida valud.
Kuna valud olid tugevad, ootas patsient valvepersonalilt hoolivamat suhtumist, mida ta kahjuks piisaval määral ei saanud. Osakonnajuhataja on juhtumit osakonnas korduvalt arutanud ning tehtud on ka vastavad järeldused ja ümberkorraldused. |
