Kinnisvara

Pärnu Postimees intervjueeris Pärnu abilinnapead Peeter Saunperet.

Planeeringute eest vastutav Pärnu abilinnapea Peeter Saunpere, millise emotsiooni tekitas teis läinud nädalal Rannapargis toimunud protestiaktsioon, mille raames paar inimest end rajatava korterhotelli kohal puude külge aheldas ja riigikogu liige Mark Soosaar töömehi hurjutas?

VIIMASED KOMMENTAARID Anna lollidele võim..... Rahaline lisaväärtus  on muidugi võimu-ja  rahahulludele  linnaametnikele  peamine.....Keskerakon  dlikele... sonimine.. Väga ajuvaba kesiklik  jutt! Mis ajast on  kortermajad andnud  rannale lisaväärtust?  See paljukorterili... Teised kommentaarid

Minu esialgne emotsioon oli peatada Ranna puiestee 9 raieluba ja ehitusluba. See emotsioon kandis mind linnavalitsuse nõupidamisele. Kogutud materjalidega tutvudes ja juristide selgitusi kuuldes see emotsioon jahtus. Linnavalitsuse nõupidamisel tõdeti, et load on väljastatud seaduslikul alusel.

Ma ei pea vajalikuks analüüsida Septembri ümber toimuva juriidilist poolt, sest seda teeb kohus. Loodan, et lähiajal tuleb otsus. Ka ei tea ma detailplaneeringu kehtestamise ajal toimunud aruteludest.

Sellest, millist hoonet Ranna puiesteele rajama hakatakse, andis ülevaate tänavune 10. märtsi Pärnu Postimees, aga andke teie, palun, ülevaade sellest, mis on reaalsele ehitustegevusele eelnenud.

Detailplaneering Ranna puiestee 9 kinnistule kehtestati Pärnu linnavolikogu 20. mai 1999. aasta otsusega nr 39.

Moodustatavale kinnistule määrati ehitusõigused, kohustati korraldama hoonestuse arhitektuurikonkurss ja anti kinnistule ärimaa funktsioon. Volikogu istungil oli 25 volikogu liiget, sealhulgas Mark Soosaar. Otsustati kehtestada planeering - 22 poolt, vastu ja erapooletuid volinikke ei olnud. AS YIT Ehitus omandas kinnistu koos ehitusõigustega 2003. aastal.

Projekt koostati arhitektuurikonkursi võidutööst lähtuvalt (koostajad Emil Urbel, Andrus Mark ja Ott Hirvesoo). Projektile koostati täiendav haljastuse lahendus (koostaja Hestia Haljastus OÜ). Hinnangu kinnistul asuvale taimestikule on andnud dendroloog Olev Abner. Eksperthinnangu mõne kõrghaljastuse objekti tervisliku seisukorra kohta andis EPMÜ metsandus- ja maaehitusinstituudi dotsent PhD Märt Hanso.

Projekti kooskõlastasid nii muinsuskaitseamet kui keskkonnaministeeriumi Pärnumaa keskkonnateenistus. Ehitusluba väljastati 2006. aastal.

Detailplaneeringu järgi võiks ehitada 16 meetri kõrguse kolmekorruselise 21 000-ruutmeetrise brutopinna ja 7000-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga hoone. Projektijärgne lahendus on 16 meetri kõrgune viiekorruseline 15 076-ruutmeetrise brutopinna ja 4466-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga hoone. See tähendab tihedam, kuid õhem. Ka maa-ala täisehitamist on vähendatud.

Kas linnavalitsuse vaatekohast on YIT Ehitusele midagi ette heita?

Milline võiks olla etteheide AS YIT Ehitusele? Ta omandas kinnistu koos ehitusõigustega. Koostas projekti võidutöö alusel. Projektile on kõik nõutud ametkonnad kooskõlastuse andnud. Raieloa ja tegeliku töö on täiendavalt üle kontrollinud Pärnumaa keskkonnateenistus. Oluline on lisada, et YIT võttis enda kanda suurema osa Ranna puiestee rajamisest Side tänavani. Tänava äärde istutab AS YIT 33 pärna. Peale selle on antud lubadus istutada Pärnu linnavalitsuse näidatud kohta sada puud.

Kära Septembri rajamise ümber ei näi siiski lõppevat. Millised oleksid alternatiivsed lahendused?

Esiteks samaväärse vahetusmaa andmine, aga julgen öelda, et samaväärset maad linnal ei ole.

Teiseks algatada uus detailplaneering ja tühistada ehitusõigused. Tulemuseks oleks sundvõõrandamise protsess, aga kui palju maksab praegu selle kinnistu ruutmeeter?

Linn ei saa areneda vastavalt võimude ja koalitsioonide mõtete muutumisele. Korra tehtud otsust ei saa allkirja andmisega paberile muuta, ilma et see ei tooks kaasa kohustusi linnale. Milliseid signaale väljastaks selline käitumine arendajatele/investoritele?

Kinnistu hoonestatakse. Korterhotelli valmimine annab lisaväärtuse ranna kasutusse. Ka tuleb aktiivsele kasutusele võtta naaberkinnistu (endine ööklubi Las Vegas). Milline hoonestus sinna sobib, see alles tuleb arutusele. Rannaala tuleb pikendada Raeküla poole. Mujale teda pikendada pole. Muulide pool olgu ikka meestele suletud rannaosa: naiste rand jäägu õrnema soo kasutusse. Seegi on osa Pärnu omanäolisusest.