Saksing oskas peatselt valmivat maja ainult kiita. Tema jutu järgi muudab
korterelamu Pärnu jaoks eriliseks selle tagasihoidliku hõreda puit˛alusiiga
kaetud fassaad, mis värvi muudab: lähenedes hakkab vertikaalse ˛alusii vahelt
rohkem tausta paistma ja sein muutub punasemaks. Fassaadikäsitlusele lisavad
Saksingu arvates dünaamikat aknaid katvad luugid, mis avatuna või suletuna
jätavad mulje välimust muutvast hoonest, kirjutab Pärnu Postimees.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | 2005
Viimati nähti mõistlikke hindu Eestis 2 aastat tagasi. Sealt edasi on läinud nii uljalt ülesmäge, et...
upop
no kodumasinate müügilt võetakse mõistlik % vahelt, kinnisvara arendamisega tehakse kuni 200% vahelt...
|
|
Kolmekorruselisse korterelamusse on projekteeritud 14 kahe- ja kolmetoalist
korterit ning esimesele korrusele omaette sissepääsuga äripind. Hoone valmib
Saksingu väitel käesoleva aasta suvel.
Korteriostjate puudust Saksing ei karda. Tema arvates on Eesti kinnisvaraturg
küll muutumas, kuid selles muutumises on märgata vähemalt Pärnus ja Pärnumaal
kindlaid ja paikapidavaid jooni, mis seavad turul tegutsevatele ettevõtetele
uued nõuded.
Uued nõudmised kinnisvarafirmadele
Peamistena tõi Saksing välja kvaliteedi, aga ka põhimõtte, et
kinnisvaraarendaja peab täpselt täitma seda, mida ta on oma kauba tutvustamisel
lubanud.
Saksing kirjeldas värvikalt, kuidas ta möödunud suvel kolleegidele Pärnu
ümbrusesse kerkinud uuselamurajoone tutvustades nägi ühes niinimetatud
pilpakülas käru tõukavat uue maja omanikku, kes kirus, et arendaja on jätnud
teed välja ehitamata, vald ei taha paigaldada tänavavalgustust, talvel kiiruga
ehitatud maja vajub ja torudesüsteem elamus eritab ebameeldivat aroomi.
Sellist käitumist ei saa Saksingu väitel enam ükski endast lugupidav
kinnisvarafirma endale lubada, kui ta tahab kohalikul turul ühest projektist
kauem vastu pidada. Kliendid on hakanud julgemalt nõudma kvaliteeti ega talu,
kui objekt, millel on konkreetne kokkulepitud hind, muutub kellegi lohakuse
tõttu kallimaks.
Pärnakas parandab elamistingimusi
Kinnisvarafirmade põhilised kliendid Pärnus uute elamispindade ostmisel on
Saksingu ütlust mööda linna ja maakonna elanikud, kes soovivad parandada oma
elamistingimusi. Pärnus asuva kinnisvara vastu on huvi tuntud ka mujalt Eestist.
Peaaegu kadunud on spekulandid, kes omandasid kinnisvaraobjekte lootuses neid
edaspidi kiiresti müües tulu teenida.
Vähenemist näitab soomlaste omandatava kinnisvara hulk. See on kujunenud
vastupidiseks: soomlased on hakanud müüma.
Uus ja kiiresti arenev tendents on Saksingu seletuse kohaselt Venemaa
kodanike soov omandada Eestis kinnisvara. Saksingu väitel on Venemaa kodanike
aktiivsus Soome kinnisvaraturulgi väga suur. Pärnu on idanaabrite jaoks
ajalooliselt aga veelgi atraktiivsem. Praegu takerdub see protsess range
viisare˛iimi taha.
Lääne-Euroopa riikide kodanikud seevastu käsitlevad Pärnu kinnisvara kui
võimalikku kolme- kuni viieaastast investeeringut. Tuntakse huvi kruntide vastu,
mida hiljem saaks kasumiga edasi müüa ning mis ei nõuaks suuri haldamiskulusid.
Saksingu arvates kinnisvaratehingutega enam kiiresti rikastuda ei saa, sest
hinnad on stabiliseerunud, kõikudes 10 000 – 25 000 krooni vahel ruutmeetri
eest. Hinna määravad kinnisvara kvaliteet ja selle asukoht. Nii küsitakse Mai
elamurajoonis keskmiselt ühetoalise korteri eest umbes 500 000, kahetoalise eest
800 000 ja kolmetoalise korteri eest 1,2 miljonit krooni, mis on võrdne mulluste
hindadega.
Saksingu sõnul on LVMi müügimaht eelmise aastaga võrreldes suurenenud. Kasvu
ei ole saavutatud mitte kasumimarginaali jätkuva tõstmise, vaid kvaliteetsemate
müügiartiklite pakkumisega.
Järelturg on sarnane
Saksingu arvamust kvaliteedi ja hinna vahe ning klientuuri kohta kinnitas ka
põhiliselt kasutatud elamispindade nn järelturul tegutseva kinnisvarafirma Malek
arendusdirektor Erik Reinhold. Tema väitel annavad elamispindade ostjate hulgas
tooni enamasti nooremapoolsed elamistingimusi parandavad pärnakad.
Keskmiseks hinnatasemeks nimetas Reinhold 900 000 krooni korteri eest.
Hinnataseme stabiliseerumise juures võib aga tekkida järelturu korterite osas
varsti hindade langus, sest uue elamispinna omandajad on hakanud tegema vahet,
kas osta eelmise sajandi viimasel veerandil ehitatud korter või panna
ostuhinnale natuke juurde ja saada täiesti uus.
Praegu on Reinholdi väitel turul kõige otsitum kaup paaritoaline odavam
korter, mis sobib noorele perele.
Kinnisvaraarendus on jõudmas uuele tasandile
Huvitavaid kinnisvaraarendusi on Pärnus ja lähiümbruses Saksingu arvates
palju, kuid innovatiivsemaks pidas ta Kuldlõvi elamurajooni. Uudse lähenemisena
tõi Saksing välja asjaolu, et selles elamurajoonis ei müüda tühje krunte, vaid
neid müüakse koos valmis elamu või majakarbiga. See tagab elamurajooni
arhitektuurilise ühtluse, mida kliendid on viimasel ajal nõudma hakanud.
Analoogne on olukord Kullimänniku piirkonnas, kus krundi omandamisel on
seatud tingimuseks tellida hoone projekt kindla arhitekti käest. Seda teed on
Saksingu teada läinud veel Vau elamurajooni arendajad.
> Loe edasi |
