City24.ee kinnisvaraportaali andmeil oli Tartus mullu 1. jaanuaril müügis vaid 217 korterit, pärast seda on aga pakkumiste hulk üha kasvanud. Tänavu 1. märtsil oli portaalis müügis 1361 korterit ehk üle kuue korra rohkem kui eelmise aasta algul. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | klijlbkj
Tartu on isegi haigemas seisus kui Tallinn ju, sest enamus neid kortereid mille eest siin hingehinda...
töllmokk
Kriisi polegi olemas. Saabub lihtsalt aeg, kus linn on järjekordselt pooleliolevaid maju täis ning m...
|
|
Samal ajal ei ole aga langenud korterite hinnad – ruutmeetri keskmine hind on kerkinud 16 579 kroonilt 21 500 kroonini.Loogika ütleb, et pakkumiste hulga kasv peaks tooma hinnakasvu asemel hoopis languse või vähemalt seisaku, kuid terve talupojamõistusega pole kinnisvaraturgu jälgides juba mõnda aega midagi peale hakata. Arvestades seda, et kinnisvaraturu langusest on räägitud päris mitu viimast aastat, ei julge ükski analüütik enam ennustada, kas ja millal saabub fiasko. Ehkki pangad krutivad rahakraane koomale, hoiavad praegu veel kinnisvaraturgu tõusuharjal kerkivad palgad, mis lubavad aina uutel inimestel laenu võtta. Seda kinnitab ka maa-ameti turuülevaade. Läinud aasta neljandas kvartalis läks Tartus kaubaks 850 korterit ehk 90 jagu rohkem kui kolmandas kvartalis. Kui palju on palju? BPE Kinnisvaraeksperdi atesteeritud hindaja Eduard Elbrechti hinnangul võib Tartu korteriturul olla praegu umbes 1500 korterit, sest mõnda neist pakub City24-s küll mitu firmat, teisalt aga ei kajastu selles portaalis kõik müügikuulutused. Eesti Panga rahapoliitika allosakonna juhataja Raoul Lättemäe hinnangul ei ole Eestis kinnisvaraturuga pikaajalist kogemust, seega on ka keeruline öelda, kas poolteist tuhat müügikorterit on Tartu kohta vähe või palju. Pakkumiste lisandumine viitab Lättemäe kinnitusel siiski sellele, et korterite müük edeneb aeglasemalt. «Pakkumiste kasvuga koos kerkivad keskmised hinnad võivad viidata sellele, et ilmselt jäävad kätte need kõige kallimad korterid,» lisas ta. «Ega see uute korterite müük ole viimase poole aasta jooksul kõige paremini läinud.» Lättemäe sõnul hakkasid laenuintressid kerkima juba 2005. aasta lõpust. «2005. aasta lõpust 2006. aasta kevadeni toitis hinnakasvu veel laenutähtaegade pikendamine,» selgitas ta. «Ka see on juba ära toimunud, sest 30-aastasest laenutähtajast kaugemale minna on raske.» Lättemäe sõnul on praegu Eestis juba üle 120 000 eluasemelaenukliendi ja selge on see, et lõputult neid juurde ei tule. «Hetkel toimivad müügivõtted ei aita enam kinnisvara hinda kergitada,» lausus ta. Niisiis usub Lättemäe, et hinnatõus kinnisvaraturul on peatunud või vähemasti peatumas. «Pean väga ebatõenäoliseks, et hinnad lähema poole aasta või aasta perspektiivis edasi kerkivad,» lausus ta. Mis on kriis? Milline ikkagi näeb välja kinnisvarakriis? «Kõigepealt algavad majandusraskused teistes majandussektorites ja need kanduvad edasi eraisikute maksejõusse, ostujõusse, palgakasvu pidurdumisse ning tööpuuduse kasvu,» räägib Lättemäe. «Selle tulemusena kahaneb ka nõudlus kinnisvaraturul.» Nõnda siis ei saa kriis kinnisvaraturul toimuda keset majandusbuumi haljendavat aasa. Pigem tuleb see kriis ühena viimastest teiste reas. «Mingit üleöö 10-15-protsendilist kinnisvarahinna kukkumist ei ole maailmas olnud,» lausus Lättemäe. «Hinnatsüklid ja liikumised võtavad kinnisvaraturul päris pikalt aega.» Kriisi kestust võib mõõta kuudes või isegi aastates. Kriisi käigus ei pruugi kinnisvara nominaalhind Lättemäe kinnitusel sugugi kukkuda. «Tegelikult on palju tõenäolisem see, et ruutmeetri nominaalhind ei langegi väga palju, see jääb lihtsalt aastateks paika, sellal kui kogu muu elukallidus kerkib,» lausus Lättemäe. Siiski on tema sõnul ka selliseid kriisikogemusi, mille käigus on kinnisvara nominaalhind langenud. Eesti kinnisvarakriisi mootoriks võib saada see, kui eksportivatel ettevõtetel tekib raskusi oma toodangu müümisega palgakulude kasvu tõttu. See toob endaga kaasa tööpuuduse. «Ei saa päris välistada, et kui juba niigi kiire palgakasv kiireneb veelgi, tekib eksportivatel ettevõtetel raskusi ja nad peavad piltlikult öeldes uksed kinni panema,» ütles Lättemäe. Tulemata krahh Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahanduse ja arvestuse instituudi lektori Kaia Kase sõnul on kohe-kohe saabuvast krahhist räägitud juba kuus aastat. «Selleks, et kinnisvarahinnad hakkaksid järsku ja kolinal kukkuma, peaks majanduses juhtuma midagi katastroofilist,» lausus ta. «Mõju avaldaks see, kui mingil põhjusel kaoks nõudlus, sest sissetulekud vähenevad.» Kase kinnitusel on kinnisvaraturu peamiseks mootoriks terves maailmas kapitali juurdevool ja soodsad intressimäärad. «Elanike sissetulekud on kasvanud ja niikaua, kui inimesed on maksujõulised, ei tohiks midagi väga hullu juhtuda,» lisas ta. |
