Kasu

Tartus vastavatud Maxima XX supermarketis on Tartu Postimehe toimetuse andmeil jäänud paljud inimesed toidu ostmisel hätta – teenindajad ei saa neist lihtsalt aru.

VIIMASED KOMMENTAARID ... Käisin ise täna  Maximas. Olen 13  aastane, ja sain  sõimata sellepärast  ,et ma ei saanud aru  kui ta mu... Jüri1945 Miks te nutate  kallis Eestirahvas  te olete ju selles  kõiges ise süüdi  nõudke ,et täite... Teised kommentaarid

Suur probleem

Postimehe tarbijaportaalis Tarbija24 avatud kaebusteraamatu ning portaali delfi.ee naistelehekülje halbade kogemuste foorumist leiab etteheiteid teistegi samasse ketti kuuluvate kaupluste kohta. Ärksamad poelised on kaebuse esitanud ka tarbijakaitseametisse või keeleinspektsiooni.

Viimase peadirektor Ilmar Tomusk avaldab imestust, et ka sellistes paikades nagu Viljandi ja Tartu ei suudeta leida eesti keelt oskavaid müüjaid.

«Oleme kuulnud, et kauplused toovad tööjõudu Ida-Virumaalt. Selles pole midagi halba, kuid kindlasti tuleb siis rohkem tähelepanu pöörata täiendõppele, sest keele- ja suhtlemisoskus on müüjale üks olulisimaid,» märkis Tomusk.

Tema sõnul on Maxima kauplused viimasel ajal olnud keeleinspektsioonile tõelised valulapsed.

Inspektsioon on kontrollinud üle Eesti asuvates Maxima kauplustes 146 müüja eesti keele oskuse vastavust keeleseaduse nõuetele. «Oleme teinud 114 ettekirjutust – seega ei oska enam kui kaks kolmandikku kontrollitud müüjatest piisavalt eesti keelt,» ütles Tomusk.

Lähipäevil läheb keeleinspektsiooni Lõuna-Eesti inspektor lahendama Tartu uue Maximaga seotud kaebust.

15. veebruaril kohtus keeleinspektsioon ka Maxima kaupluseketi juhiga. «Meile anti lubadus probleemiga tegelda, kuid uued probleemid tulid kohe, kui avati järgmine kauplus,» ohkas keeleinspektsiooni peadirektor.

Maxima Eesti avalike suhete juht Erkki Erilaid tunnistas probleemi olemasolu, kuid väitis, et nendeni pole jõudnud ühtki müüjate keeleoskust puudutavat kaebust.

Erilaid pakub, et Tartus viimati avatud supermarketis laheneb keeleprobleem paari nädala jooksul. «Et tegu on meie keti esimese supermarketiga Eestis, oleme siia appi kutsunud kogemustega töötajad Lätist – kohapeal on inimesi kõige parem välja õpetada.»

Tööjõud koolipingist

Samas võib puuduliku keeleoskusega inimesi seal kohata hiljemgi – kui haigestunud töötajate asendamiseks kohapealt teenindajaid ei leia, tuuakse neid siia ka näiteks Ida-Virumaalt.

Erilaiu sõnul mõjutab puuduliku keeleoskusega teenindaja töölevõtmist pingeline olukord tööturul.

«Ükski poekett ei leia endale enam väljaõppinud müüjaid, tööjõudu tuleb otsida ka otse koolipingist tulnute või teistel elualadel tegutsenute seast,» märkis ta.

Tomuski tähelepanekul on paljud keeleinspektsiooni kontrolli läbinud müüjad värskelt vene õppekeelega kooli lõpetanud mitte-eestlased.

«Nende eesti keele oskus on nullilähedane. Seega ei ole venekeelsed noored Eesti tööturule piisavalt ette valmistatud,» lausus ta.

Erilaid kinnitas, et kauplusekett plaanib ka ise uutele töötajatele keelt õpetama hakata. «Millal kõik puudulikust keeleoskusest tulenevad probleemid aga lõplikult lahenduse leiavad, on raske öelda – see kõik võtab aega,» tähendas ta.

Seni jätkab keeleinspektsioon Maxima müüjate keeleoskuse kontrollimist. Kui keeleseaduse nõudeid ei täideta, järgnevad Tomuski kinnitusel seadusega ette nähtud rangemad sanktsioonid – sunniraha, trahv või keeleinspektsiooni ettepanek konkreetne töötaja töölt vabastada.

Tänavu laekunud kaebusi

• 03.01. Viljandis on kaupluses Maxima suuri probleeme eestikeelse teenindamisega.

• 17.01. Tartu mnt 49 (Tallinn) Maxima poes ei oska müüjad ka kõige lihtsamatele asjadele eesti keeles vastata.

• 18.01. Tartu mnt 49 (Tallinn) Maximas suhtleb teenindaja ostjatega vene keeles.

• 09.03. Tartu uues Maximas Turu tänavas ei oska müüjad eesti keelt: kliendil jäi soovitud toode ostmata. Klientidele on antud mõista, et müüjatega tuleks suhelda vene või inglise keeles.

Allikas: keeleinspektsioon