Viimastel päevadel on tekitanud elavat diskussiooni kahe endisest majandusajakirjanikust PR-eksperdi Janek Mäggi ja Raul Kalevi kommentaarid, kus juhitakse lihtsas ja arusaadavas keeles tähelepanu majanduse probleemidele. Mäggi viitas kasvavale inflatsioonile, mis murendab krooni kurssi ja Kalev kinnisvaramullile, mille kunstliku paisutamise taga on pankade ja kinnisvaravahendajate saamahimu. Kuigi mõlema mehe arutluskäigus on vaieldavusi, annab kumbki omamoodi märku majanduse kasvutsükli lõpust. Kinnisvarahindade ülikiire kasv viimastel aastatel on korduvalt tõstatanud arvamuse, et eluasemete hinnad on Eesti elatustaseme kohta kerkinud üle mõistlike piiride ning kinnisvaramull peaks peagi lõhkema ehk majade ja korterite hinnad alla tooma. Ülimadalad laenuintressid, Euroopa Liiduga liitumisega kaasnenud spekulatiivsed investeeringud ja kohalike pankade konkurentsivõitlus on aga pigem hinnatõusule üha uut hoogu lisanud. Olukord kinnisvaraturul sarnaneb üha enam 1997. aasta aktsiaturuga, kus väärtpaberite hinnad samuti laenuraha toel tõusid üha uutesse kõrgustesse ning asjatundjad leidsid üha uusi põhjendusi, miks ka uued hinnatasemed on majanduslikult igati mõistlikud ning hinnalangust pole põhjust karta. Paraku järgnes aktsiahindade tõusu pidurdumisele Aasia kriisi tõttu langus ning siis müügipaanika, mis viis aktsiate hinnad nii madalale, mida ei osatud kuidagi karta. Täna on keeruline hinnata, kas kinnisvaraturgu ootab just börsiga sarnane saatus või suudab eestlaste kiirelt paranev elatustase praegu suhteliselt kallina tunduvat kinnisvara hinnataset ülal hoida. Igal juhul on selge, et hiiglaslikud hinnatõusud ei saa kesta igavesti. Vähenemas on laenuvõimeliste perede arv, hinnatõusu pidurdumisel kaovad kinnisvaraturult ka spekulandid ja muud hinda ülespuhuvad tegurid. See tähendab ka kasumimarginaalide langust ning ühel hetkel ka Põhjamaade pankade taluvusvõime piiri ületamist. Võimalik kinnisvaramulli lõhkemine tõenäoliselt krooni devalveerimisega siiski ei lõppeks, kuigi välisvõla paisumine on tarbimisele orienteeritud majandusele selgeks ohumärgiks. Kui kohaliku ettevõtluse peamiseks äriideeks on kinnisvarahindadega spekuleerimine, siis pole kahtlemata tegemist jätkusuutliku majandusega. Esmaspäeval avaldatud mullused ligi 11 protsendini küündinud majanduskasvu näitajad annavad märku majanduse üliheast seisust. Samas tulenesid need sisetarbimise hüppelisest kasvust, suurtest investeeringutest kinnisvarasse ning ekspordi mahud samas pidurdusid. See on hoiatav märk, et kiirelt kasvavad palgad ja muud hinnad on juba majanduse konkurentsivõimet välisturgudel kahjustamas. Kahetsusväärsel kombel sattusid riigikogu valimised oma suurte lubadustega praegusesse aega ning loodav koalitsioonilepe on keskendumas lisaraha pumpamisele tarbimisse selle asemel, et otsida võimalusi jätkusuutlikuma majanduskeskkonna loomiseks. |
