| Tamba tuuleparki plaanib ettevõte üles panna kaks ja Helmkülla Mäli tuuleparki neli WinWind-3 tuulikut. Tuuleparkide ala laiub ligi 110 hektaril, osalt rannikualal ja osalt Varbla külje all põllumassiivil, mida saab jätkuvalt kasutada põllu- või heinamaana, kirjutab Pärnu Postimees. Tuuleparkide projekti juhtiv Vello Madiberk tõdes, et tegu on ilmselt esimesena Eestimaal alustatud tuulepargi rajamise kavaga Eestis, mille nimel on tegutsetud juba aastaid. Algul kuulus ettevõte võrdses osas osaühingule Uulu Elekter ja sakslasest ärimehele Peter Jepsenile, nüüd on ettevõtte omanik täielikult Eesti kapitalil baseeruv E.L.Terminal OÜ. Varbla vald algatas Mäli tuulepargi detailplaneeringu mullu detsembris. Teise, Tamba tuulepargi ehitamiseks on firma ettevalmistused lõpetanud ja vajalikud load saanud juba kolm aastat tagasi ning ehitustöödega on alustatudki.Vahepeal arvati rajatava Tamba tuulepargi ala aga Natura eelvalikuala koosseisu, mistõttu taotles keskkonnateenistus nüüd varem väljastatud ehitusloa tühistamist, selgitas Madiberk. Ka valmiv Mäli tuulepargi planeering eeldab keskkonna strateegilist hindamist, sest lähedusse jääb Natura 2000 võrgustik. Natura-ala Pärnumaa keskkonnateenistuse juhataja Toomas Padjus tõdes, et tegu on delikaatse olukorraga: ettevõte juba tegi koos Tamba tuulepargi detailplaneeringuga keskkonnamõjude hindamise ning vald väljastas ehitusloa tuulepargi rajamiseks, kuid et pärast seda otsustati piirkond tema loodusväärtuste tõttu arvata Natura-alade koosseisu, eeldab see nüüd uut keskkonnamõjude hindamist juba Natura-alast lähtuvalt. «Me ei saa seda tegemata jätta, vastasel juhul kanname selle eest tõsist vastutust, selleks on ELis väga karmid nõuded ja kohtukaasused,» märkis Padjus. Padjus kiitis, et Tuuleenergia OÜ on pärast looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne büroo sekkumist kohtunud mitu korda looduskaitsjate ja vallaesindajatega ning Tamba tuulepargi rajamise algsete kavadega võrreldes juba teinud olulisi muudatusi, et võimalikke keskkonnamõjusid vähendada. Ettevõte on kahandanud esialgse tuulikute arvu neljalt kahele ning vähendanud plaanitud infrastruktuurirajatisi, näiteks teid, et linde võimalikult vähe segada. Kuigi ettevõte on lasknud ekspertidel teha Tamba alal linnuvaatlusi ja jõudnud järeldusele, et seal ei pesitse kuigi palju linde, tuleb keskkonnateenistuse väitel sellegipoolest ettevõttel teha läbi uus keskkonnamõjude hindamine. «Meie ei julge küll selle kohta veel hinnangut anda, kas planeeritav tegevus on olulise mõjuga Natura-alale või saab seal toimetada loodust häirimata, järgides kindlaid reegleid. Seda peab ütlema ekspertiis,» selgitas Padjus. Ta lisas, et kogu Eesti lääneranniku ja saarte rannikualad on ülitähtsad lindude rände seisukohast ja kui riik siiski otsustab öelda pärast hindamist arendajale «ei», peab riik talle kulud kompenseerima. Madiberki sõnul ei ole praegu selge, kas ja kuidas probleem tuulepargi rajamisega laheneb, kuid ettevõte loodab lahenduseni jõuda rahumeelsel teel. Kuna kõik load ja kooskõlastused Tamba tuulepargi rajamiseks on olemas, ei pelga ettevõte äärmisel juhul abi otsimast ka kohtust. Kallis «ei» Madiberk märkis, et kui Varbla vald peaks Tamba tuulepargi ehitamiseks väljastatud loa tühistama, tekiks Tuuleenergial märkimisväärne rahaline nõue valla vastu, sest ettevõte on teinud miljonitesse kroonidesse ulatuvaid kulutusi. Praeguse seisuga ongi Varbla vald teatanud keskkonnateenistusele, et ei tühista Tuuleenergia OÜ-le väljastatud ehitusluba. Varbla valla keskkonnanõunik Marii Altmann lisas, et kõik majapidamised jäävad tuuleparkide alast nõuete kohaselt vähemalt 400 meetri kaugusele ja vähemasti Tamba tuulepargi puhul elanike vastuseisu ei tekkinud. |
