Oma tööpäevi suuremas osas kontoris veetev Vain armastab aktiivset puhkust, kus saab tegutseda. Seetõttu suundubki ta puhkuse ajal hea meelega suusamäele. Viimased kolm aastat on mees suusatanud Prantsusmaal La Clusaz’s, ja tõenäoliselt läheb ta peagi taas sinna.

La Clusaz tõmbab Vainu tagasi oma lihtsuse ja täiusega. Esiteks on sellesse suusakuurorti mehe sõnul väga mugav kohale jõuda. Selleks tuleb lennata Tallinnast Kopenhaagenisse ja sealt Genfi. Viimasest on La Clusaz’sse umbes 45 minutit taksosõitu, mis maksab 100 euro ringis.

Turistidest rikkumata

Teine pluss on asja juures see, et turistid pole seda linnakest Vainu sõnul veel avastanud, sestap on lõviosa suusatajatest prantslased. «Lärmakad välismaalased oma pretensioonidega pole veel jõudnud kohalikke elanikke ja teenindajaid tujust ära ajada,» nendib Vain. «Ka on toidud ja joogid La Clusaz’ restoranides soodsamad kui teistes Prantsuse suusakuurortides.»

Suusaküla eeliseks teiste omataoliste ees peab Vain sedagi, et seal ei toimu õhtuti erilist afterski’d ehk otse välja öeldes joomist ja pidutsemist. Kella nelja paiku mäelt tagasi tulles minnakse sauna, seejärel õhtust sööma. Hilisõhtul saab väikeses mägilinnakeses ringi jalutada, käia kauplustes või niisama vedeleda. «See on selline noorte pensionäride spordilaager, puhkusele orienteeritud positiivne ajaveetmiskoht, mis pakub suusamõnu ja rahulikku puhkust,» ütleb Vain.

Ka suusanõlvad on Vainu sõnul selles kuurordis alati hästi hooldatud ja nauditavad, ja nii ongi olnud sinna mõnus ikka ja jälle tagasi minna. «Toit on hea, koht ilus, mäed suurepärased, kohale jõuda mugav – täiuslik variant,» võtab Vain kokku põhjused, miks ta La Clusaz’d eelistab.

Võta treener appi

Selle suusakuurordini juhatas mehe Eesti üks omaaegne tublim mäesuusataja ja tänane spordikaupmees Tõnu Valdur, kes oli tantsutähest koolitajale nii suusatreeneri kui ka reisikorraldaja eest, jagades soovitusi mõnusaks aja veetmiseks.

Vain soovitabki suusatama minejal kindlasti võtta appi treener, kuna ise mäel askeldades on oht asi valesti selgeks õppida. «Treeneriga õppides suureneb nauding hüppeliselt,» kinnitab Vain. Enda kui suusataja kohta ütleb ta aga, et igal aastal mäele minnes tunneb ta algul end mõned päevad kobana, ent nädala lõpuks on juba tegija. «Üldiselt on suusatamine lihtsamini ära õpitav kui tantsimine,» leiab ta.

Erilistest vaatamisväärsustest suusareisi puhul rääkida ei saa, ent 20 kilomeetri pikkuse muljetavaldava liustiku Vallée Blanche ehk Valge Oru mainib Vain siiski ära. Ta matkas liustikus pool päeva, liikudes 3800 meetri kõrguselt Aguille du Midi tipust alla orgu.