Bussijuhid nõuavad streigiga üleriigilise kollektiivleppe allkirjastamist, mis peale 45-kroonisele minimaalsele tunnitasule teeb korrektiive töö- ja puhkeaja korralduses ning sätestab transporditöötajate lisapuhkused. «Pinged kuhjuvad keskpäeval, mil selgub, kas töötüli osapooled on lepitaja viimase pakkumise vastu võtnud või mitte,» ütles transpordi ametiühingu juht Peep Peterson.«Kui meie delegatsiooni seisukoht on positiivne ning ka tööandjad ilmutavad valmisolekut leppega kaasa tulla, siis teeb riiklik lepitaja ettepaneku streik esialgu 24 tundi edasi lükata. Tegutseme vastavalt olukorrale,» lisas Peterson. Osapooled kidakeelsed Peterson ei soostunud eile veel avalikustama riikliku lepitaja lõpliku pakkumise sisu, kuid märkis, et tegemist on mõlema poole jaoks üsna ränga kompromissiga bussijuhtide alampalga küsimuses. «Leppisime kokku, et seda ei tee (ei avalda riikliku lepitaja viimase ettepaneku sisu – toim) ükski osaline,» lausus ta. «Seda on vaja selleks, et kirgi asjatult mitte üles kütta.» Ka riiklik lepitaja Henn Pärn jäi võimaliku kokkuleppe sisu kommenteerides kidakeelseks. «See on ettepanek, millest ei saa keelduda,» ütles ta vaid. «Mõlemad pooled peavad järele andma, ega teisiti ei saa. Igal juhul oleks see järeleandmine ka meile valus, tuleb ületada teatud psühholoogiline piir,» täpsustas Peterson. Kas ametiühing pakutava kompromissi vastu võtab, ei ole Petersoni sõnul võimalik enne sisemisi konsultatsioone veel öelda. «Kui aga tööandjad omalt poolt edasi minna ei soovi, siis algab täna kell 21 streik,» kinnitas ta. «Esimesena lähevad streigitulle Tartu ja Pärnu bussijuhid Go Busist.» Kui lahenduseni ei jõuta, peatab sammhaaval laienev streik Petersoni sõnul bussiliikluse pea kogu Eestis – kava kohaselt ühinevad 13. detsembril tööseisakuga maakondade kohalike liinide bussijuhid ning 14. detsembril linnadevaheliste liinide roolikeerajad. Kestab määramata aja «Kolmapäeval arutab toetusstreigi korraldamise võimalust ka Tallinna Autobussikoondise ametiühing,» märkis transpordi ametiühingu juht. «Kui nad nii otsustavad, võib Tallinnas streik alata laupäevast.» Streik kestab Petersoni sõnul määramata aja ehk kuni bussijuhtide nõudmiste rahuldamiseni. «Meil on kohustus ka streigi ajal jätkata tööandjatega kompromissiotsinguid, kuid sellises olukorras on kõneluste iseloom üsna ettearvamatu,» lisas ta. Go Busi juhid avaldasid eile lootust, et streiki ei tule, sest nende juhtidest läheks suurem osa streigiga kaasa. Firma tegevjuhi Rene Alpiuse sõnul otsivad nad praegu juhte, kes streigist hoolimata reisijaid veaks. Samas ei soostunud ta ütlema, kui palju on firma tuleval aastal valmis bussijuhtide palka tõstma. Ettevõtted ootuses Atko Grupi juhi Margo Tomingase sõnul peetakse praegu firma bussijuhtidega streigi takistamiseks otseläbirääkimisi. Kui streik tuleb, siis liituksid alates neljapäevast sellega Harjumaa ja Järvamaa liinidel sõitvad Atko juhid. Tomingase kinnitusel näeb Atko tuleva aasta eelarves bussijuhtide palgatõusuks ette 15–20 protsenti. «Bussijuhtidele makstakse tegelikult juba täna rohkem, kui ametiühingud praegu nõuavad,» rääkis Tomingas. «Seal vaieldakse rohkem selle üle, kui suured peaksid olema makstavad lisatasud ning milline on nende osakaal.» Bussifirma Sebe juhi Riivo Seppari sõnul on firmal praegu ametiühinguga kehtiv kollektiivleping. «Selle järgi peaks lepinguajal kehtima töörahu ja me loodame, et sellest peetakse kinni,» ütles ta. Seppari väitel tõsteti tänavu Sebe bussijuhtide palku pea kolmandiku võrra ning tuleval aastal on tõus umbes kümme protsenti. Keskmine tunnitasu on firmas praegu pisut üle 75 krooni. Streik võib laieneda Eile teatas bussijuhtide streigiplaanide toetamisest Eesti Õdede Liit, lubades streikivaid bussijuhte rahaga toetada ja olla valmis tööseisakus aktsioonidega osalema. «Oleme veendunud, et nõudmised bussijuhtide põhipalga alammäärade, tööaja arvestuse, lisatasu maksmise ja puhkuse kestvuse osas on õigustatud, sest tööandjate senine võitlus reisijateveo turul on suuresti toimunud töötajate sissetulekute arvel,» ütles Eesti Õdede Liidu president Ester Pruuden. «Selline majandamine ei ole elujõuline, vaid töötajaid alavääristav,» lisas Pruuden. Neljapäeval, kui bussijuhtide streik on esialgse streigiplaani kohaselt muutunud üleriigiliseks, pole välistatud, et sellega ühinevad ka raudteetöölised. Streigid ja streigiähvardused 2000 Oktoobris oli õdede tund aega kestnud hoiatusstreik, mis ei toonud oodatud palgatõusu ning ärgitas vähem kui pool aastat hiljem tegema uusi streigiplaane. 2003 4. detsembril katkestas töö üle 18 000 inimese. Ametiliitude keskorganisatsiooni TALO üleriigiline streik puudutas kultuuritöötajaid, õpetajaid, teadureid, kõrgharidusega põllumehi ning osa meedikuid. 2004 Aasta alguses ähvardasid streigiga perearstid ja Tartu kirurgid. Veebruaris ähvardas TALO, et palgaläbirääkimistega venitamine võib kaasa tuua haridus- ja kultuuritöötajate streigi. Märtsis ähvardas streigiga vedurimeeste ametiühing. Septembris tuli streigiähvardus Eesti Õdede Liidult. Eesti Raudtee vedurimehed streikisid. Kolleegide toetuseks liitusid streigiga Edelaraudtee vedurimehed, seisates kaheks päevaks reisirongiliikluse üle Eesti. 2005 Veebruari lõpus korraldasid ligi nädalase vahetustega näljastreigi üle poole aasta palgata olnud Paldiski puiduettevõtte töötajad. 2006 Juuni keskel streigiähvardusel töötasu tõstmist nõudnud Go Busi Läänemaa osakonna bussijuhid saavutasid ligi 1000-kroonise palgatõusu. 2007 Oktoobri lõpus korraldasid bussijuhid mitmel pool üle Eesti tunniajase hoiatusstreigi, millega taotleti palgatõusu. |
