| Perseiidide sadu tipneb igal aastal 12. augustil, kuid palja silmaga on see nähtav ka mõned päevad enne ja pärast seda, ütles Tartu observatooriumi vanemteadur Tõnu Viik. Perseiidide meteoorivool on saanud oma nime Perseuse tähtkujult, kus asub meteoorivoolu radiant ehk koht taevasfääril, kust meteoorid näivad tulevat. Perseiidide meteoorivoolu tekitaja on Swifti-Tuttle'i komeet, mille tiirlemisperiood on 130 aastat ja mis viimati läbis Päikese-lähedast ruumi 15 aastat tagasi. Komeet on enda taha jätnud pika kosmiliste osakeste pilve, mille osakesed maa atmosfääri sattudes süttivad. Viigi sõnul on perseiidide langemissagedust raske ennustada, seetõttu ei hakka ta seda tegema. «Kui langeb kümme, viisteist või kakskümmend meteoori tunnis, on juba tegemist päris korraliku tähjesajuga,» märkis Viik. Viimase aja suurimad tähesajud Eestis olid 1998. aastal, kui tippööl langes tunnis 45 perseiidi, ja 1999. aastal, kui tipphetkel langes tunnis ligi 200 leoniidi. Leoniidid on oma nime saanud Lõvi tähtkuju järgi. Langevateks tähtedeks kutsutud meteoorid on lendkivid, mis kuni 60 kilomeetrit sekundis liikudes Maa atmosfääri sattudes süttivad. |
