|
«Tänane peamine probleem on professionaalsete koduõdede nappus. /.../ Teenuse
vajadus on palju suurem, kui me täna pakkuda suudame,» vahendas ETV uudiste
saade «Aktuaalne kaamera» õdede liidu koduõdede seltsingu juhatuse esimehe Aina
Saarna sõnu.
Saarna sõnul tegutseb enamus koduõdesid oma põhitöö kõrvalt ja valdavalt on
nad polikliinikutes ja haiglates töötavad õed.
Tema arvates peaks aga tulevikus olema nii, et koduõed saaksid teha ühte
tööd. Järvamaal külastab koduõde patsiente ainult linnades - Paides ja Türil.
«Eks kõige suurem probleem, miks me ei ole nagu linnadest suutnud välja
minna, on tegelikult kogu teenuse finantseerimine,» ütles ASi Järvamaa Haigla
ülemõde Maire Raidvere. Tema hinnangul haigekassa poolt eraldatavast rahast
koduõenduse laiendamiseks Järvamaal ei piisa, transpordikulude katmiseks oleks
vaja omavalitsuste tuge.
Koduõdede liidu juhi sõnul on Eesti koduõdede suur mure vähene koostöö
kohalike sotsiaaltöötajatega.
«Kui meil mingil määral on võrgustikutöö olemas perearstidega, kes justkui on
teenuse tellijad, ja me omame informatsiooni sellest inimesest, sellest
patsiendist meditsiini poole pealt, siis tegelikult ma ootaksin hoopis suuremat
koostööd ja võrgustikutööd sotsiaaltöötajatelt,» ütles ta.
Eestis tegeldakse koduõendusega 2001. aastast. Praegu tegutseb umbes 150
litsentseeritud koduõde. Nad külastavad eelkõige üle 65aastasi krooniliste
haigustega inimesi, kes ise arsti juurde minna ei saa, ent kodus käiakse ka
lastel. Sageli on külastatavad liikumispuudega inimesed või diabeetikud.
Toimetas Hanneli Rudi, Postimees.ee |
