Eesti
leivaliidu tegevdirektori Arnold Kimberi sõnade järgi juhitakse
leivanädala jooksul toimuvate üritustega tähelepanu rukkileivale kui
tervislikule ja maitsvale toidule, kirjutab Pärnu Postimees.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | leivasöödik kuule möh?, ära üldista. Kartulihelbed on vaid mõne leiva sees, kuid sortiment neil ikka kõvasti suu...
möh? kiire süsivesik?
selleks on shokolaad või puuviljad kulla inimene. ja kuna puuviljades kiudaineid p...
|
|
Rukkileib aitab südamehaigusi ennetada Maavalitsusest
saadetud infomaterjali järgi on teraviljatoodetel leitud südameinfarkti
eest kaitsev, vererõhku alandav, kolesteroolitaset alandav ja II tüüpi
diabeeti ennetav toime. Põhiline osa selles on kiudainetel. Kiud viivad
välja liigse kolesterooli, vähendades südamehaiguste riski. Kolesterooli
langetav efekt on leiva kiudainetel suurem kui saia omadel. Kiududes
olevad komponendid toimivad antioksüdantidena. Müokardi infarkti riski
suurendab insuliini kõrge tase, mis omakorda tuleneb veresuhkru kiirest
tõusust, seisab infomaterjalis. Leiva glükeemiline indeks (GI) on madal
ja ta imendub aeglaselt, mistõttu ei ole vaja paisata kiiresti
insuliini verre. Lisaks hoiavad leivas olevad mikroelemendid
magneesium ja kaalium koostöös tsingi ja seleeniga ära
südame-veresoonkonna haigusi, kõhunäärme healoomulist suurenemist ja
suhkurtõbe. Eelmisel aastal välja antud Eesti toitumis- ja
toidusoovitustes on esimest korda eraldi antud soovitus päevas süüa
vähemalt neli viilu rukkileiba. Toidusoovitustes toidupüramiidi
esimesel korrusel on päevases toidus kõige suuremat portsjonite arvu
märkiv tärkliserikaste toiduainete – rukkileiva, muude
teraviljasaaduste ja kartuli – grupp, mida peaks iga päev sööma 8-13
portsjonit. Sellest ligi pool on rukkileiba (neli portsjonit ehk neli
viilu), veerand kartulit ja veerand teisi teraviljatooteid. Portsjonite
arv ulatub meestel ja füüsilist tööd tegevatel inimestel 13ni, mis on
rohkem kui pool kilogrammi toitu. Väiksema kehakaalu ja istuva
eluviisiga inimestel ning ülekaalulistel on soovitatav portsjonite arv
väiksem. Pärnu leivatehasel läheneb juubel Leiba
on söödud maailmas nii kaua, kui inimsugu mäletab. Juba muistsed
egiptlased ja foiniiklased küpsetasid odra- või nisujahust leiba.
Egiptusest levis leivategu heebrealastele, neilt kreeklastele ja sealt
lõpuks roomlastele, kes viisid meie ajaarvamise alguses
leivaküpsetamise kunsti üle Euroopa laiali. Leivaliidu andmeil
hakati rukkileiba sööma alles 500 aastat hiljem, 4. ja 7. sajandi
vahel. Kuid kui rukis oli kord leivamaterjalina avastatud, siis
toidulauale ta ka jäi. Praegu Lõuna-Euroopas laialt levinud ja
Eestiski üha enam populaarsust võitvad saiakesed on uuema aja trend ja
jõudsid eurooplaste söögilauale alles 18. sajandil. Leivaliidu teada on Eestis alati rukist kasvatud, kuigi selle tootmine on aasta-aastalt vähenenud. Suured
leivatehased hakkasid Eestisse kerkima alles pärast 1940. aastat, kuid
loomulikult küpsetati siin leiba varemgi. Praegu on Eestis 14 suuremat
ja vanemat leivatootjat. Kohal, kus Pärnus asub AS Pere Leib
Tootmine ja enne seda oli AS Cibus, alustati leiva tootmist 1914.
aastal. Nii on Pärnu leivatehasel õige pea saja aasta juubel. Nagu
rääkis AS Pere Leib Tootmise Pärnu pagaritööstuse juhataja Kersti
Tammsaar, toodab firma päevas kuni 11 tonni pagaritooteid. Esmaspäeval
ja reedel on nõudlus leiva-saia järele suurem, nädala sees väiksem.
Leiba tuleb tehase liinidelt päevas 12, saiatooteid 15 nimetust. «Pärnakate seas on juba tükk aega kõige popimad tooted Pärnu vormileib ja Lahe sai,» kinnitas Tammsaar. Kuigi
tehas üritab tänapäevaste tervisetrendidega kaasa minna ja rohkem
teratooteid toota, ei olegi need rahva seas hämmastaval kombel nii
popid, kui arvata võiks. Näiteks Mardi teraleiba toodetakse Pärnus päevas vaid 300-400 kilogrammi. Soe leib on poes pärast täistundi Enne
uue leiva-saia tootmisse andmist tehakse tarbijauuring. Siis hakkavad
Pere Leiva spetsialistid rahva tahte kohaselt uut toodet välja mõtlema.
Leivad jagunevad laias laastus kaheks: peenleibadeks ja rukkijahust
valmistatud tumedateks leibadeks. Leibades kasutatav rukis on siiani
kodumaine. Esimese asjana segatakse tehases suurde anumasse
kokku leiva juuretis ja keet, mille retsepti pole Tammsaar mingil juhul
nõus avaldama. Juuretist valmistatakse ööpäev läbi. Järgmisel
päeval lisatakse juuretisele jahu ja muud koostisaineid ning arvuti
juhendamisel segab tehase tainameister katlas kokku leivataina. Kui
seegi valmis, jõuab tainas liinile, kus masin vormib vastavalt sordile
leiva või saia sobivasse pätsikesse. Pere Leiva kõige väiksem
põrandaleib kaalub 580 grammi ja suurim 1,5 kilogrammi. Enne ahju
panekut lastakse tainal veel tunnikene kerkida. Tähtis on teada, et
kõik pätsid pritsitakse enne ahju minekut veega üle, et leib ahjus
lõhki ei lööks ja pärast ikka ilus läikiv välja näeks.
> Loe edasi |