|
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | lolljutt
see andetu artikkel (või tõlge).
olavsu1
adblock vaja telekatele leiutada. närv on palju rahulikum kui firefoxil see on. loodame et tuleb te...
|
|
Asi läheb aga aina hullemaks. Euroopas on levimas
tehnoloogia, mida nimetatakse neuroturunduseks. See seisneb aju skaneerimises,
et tuvastada reaktsioon erinevatele reklaaminippidele. Nii loodetakse ostjad
ajule suunatud reklaami abil tugevamasse haardesse saada, vahendab Tartu
Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.
Kliendijanus ettevõtetele pakub neuroturundus võimalust
testida reklaamklippide, logode ja saatemuusika mõju alateadvusele enne suurte
rahasummade kulutamist.
Neuroturundus kasutab erinevaid aju uurimise meetodeid –
magnetresonantsuuringut, magnetentsefalograafiat ja elektroentsefalogramme – et
jälgida, millised aju osad kuuldavale, nähtavale või koguni haistetavale
reklaamile reageerivad. Nii saab teada, kuidas tarbija spetsiifilistele
stiimulitele vastab.
«Sõnadega on tundeid tihtipeale raske kirjeldada,» ütles
Gemma Calvert Suurbritannia Bathi ülikoolist. Tema sõnul saab aju skaneeringuid
kasutades näha erinevusi selle vahel, mida uuritav tunneb ja mida ta väidab
ennast tundvat.
Sellised väited meelitasid firma Viacom Brand Solutions
neuroturundusega katsetama. Ettevõtte Londonis paiknev tütarfirma, mis müüb
reklaame näiteks sellistele meelelahutushiidudele nagu MTV, VH1, Nickelodeon ja
Paramount Comedy, tellis uuringu, mille käigus uuriti 18-30 aastaste inimeste
aju reageeringuid multifilmi South Park vahele lastud reklaamklippidele.
Millised olid tulemused? Populaarse alkohoolse karastusjoogi
reklaam kutsus ajus esile jõulise reageeringu, samal ajal kui Punase Risti või
Tetley tee reklaamile olid reaktsioonid tunduvalt nõrgemad.
Calverti sõnul saab
sellest järeldada, et reklaamitava tootega hästi ühilduvad reklaamid on
tunduvalt mõjusamad, kui reklaamid, mis tootega eriti kokku ei lähe. Viacom on
igatahes neuroturunduse kasulikkuses veendunud.
Võimalus aidata firmasid teaduslikult edendada oma
reklaamiprogramme on tasuv äri. Neuroteadusega tegelevaid ettevõtteid on
Euroopas kerkinud kui seeni pärast vihma. Lisaks Inglismaal paiknevale
Neurosense’ile on olemas ka Viinis asuv Neuroconsult, Londoni lähistel asuv
Neuroco, Belgia Neuromarketing.be, Pariisi Impact Mémoires ja nii edasi.
Üheks põhiliseks avastuseks on, et liiga tihti näidatavad
reklaamid kutsuvad esile järjest nõrgema reaktsiooni. «Traditsiooniliste
meetoditega poleks me seda kuidagi tõestada suutnud,» ütles meediakompanii Fox
teadusjuht Melissa Mullen. Fox kasutab neuroturundust ka filmitreilerite
efektiivsuse kontrollimiseks.
Kahtlemata on neuroturundusel ka oma vastased. Reklaamihiiu
WPP innovatsioonijuht Graham Page seab kahtluse alla, kui palju neuroturundus
siiski olemasolevatele tehnoloogiatele juurde annab. «See annab turustajatele
küll selgeid juhtnööre, kuid teadus kinnitab vaid seda, mida me niigi teame või
saaksime välja uurida standartsete turu-uuringute meedotitega,» ütles ta.
Mõned turustajad väldivad neuroturundust ka hirmus saada
külge nn suure venna silt. Ka paljud neuroturundusega katsetavad ettevõtted
eelistavad hoida saladust, et nende
kaubamärki ei seostataks ajumanipulatsioonidega. Neuroturundajate sõnul aga
pole aju aktiivsuse jälgimine ning käitumismudelite loomine hoopiski sama, mis
tarbimisotsuse ajule pealesundimine.
Kas lisaks reklaamivaataja reaktsiooni jälgimisele saaks
ajuskaneeringute abil tõepoolest öelda, mida inimesed ostavad? Stanfordi
ülikooli psühholoogiateaduskonna dotsent Brian Knutson koos oma töörühmaga
püüdis oma sellel aastal avaldatud populaarses uurimuses seda näidata.
Knutson uuris ajus kaotuse ja premeerimisega seotud
neuraalseid radu ning suutis demonstreerida aju aktiviseerumise järjestuse, mis
eelnes otsusele midagi osta või mitte osta. Kui see skeem on selge, saavad
uurijad tarbija aju tegevust jälgides ennustada, kas läheb kaubaks või mitte.
Kuna neuroturundusele pühendub järjest rohkem teadlasi,
muutub tehnoloogia kahtlemata järjest täpsemaks ning laiemalt levinumaks. Tõsi
küll, mõned tarbijad võivad tunda, et nendega manipuleeritakse. Teised aga ei
märka seda või ei hooli sellest – paljud võivad isegi nautida tunnet, et
reklaam on suunatud just neile ning tekitab vaatajas tugevaid reaktsioone.
Toimetas Marina Lohk, Tarbija24.ee |
