Kasu

Mida teha, kui kodus on riiulitesse kogunenud suur hulk tolmavaid raamatuid, millest tahaks lahti saada, aga ära ei raatsi hävitada?

Et raamatutel on ajalooline, kultuuriline ja tihti ka emotsionaalne väärtus, ei raatsi paljud inimesed neid ära visata ega hävitada. Seda ei tasukski teha, sest kindlasti leidub kuskil keegi, kes nende eest väga tänulik oleks, kirjutab Virumaa Teataja.

VIIMASED KOMMENTAARID Raps Sattusin üks kord  täiesti juhuslikult  peale kui Tartu  Annelinna mingi  raamatukogu filiaal  lõpetas te... MiuMiu Mul seisab väikses  raamatukogu-toas oma  500-1000 raamatut  (mõned eesti, vene,  inglise, saksa aga ka  ... Teised kommentaarid

Võimalusi, kuidas oma raamat kellelegi teisele anda, on mitu, alustades sõbrale kinkimisest ja lõpetades internetioksjonil osalemisega.

Esimese asjana võiks kasutatud raamatut muidugi ise kriitilise pilguga hinnata: kui raamat ikka sõrmede vahel koost laguneb või selle trükk on oluliselt kannatada saanud, siis pole mõtet seda ka teistele pakkuda.

Rakveres Pere Raamatu äris on kasutatud raamatute jaoks jäetud spetsiaalne nurgake. Müüki neid ei võeta, niisama loovutamiseks aga küll. Kirjandust on seal seinast seina, uut ja vana, erinevates keeltes, raamatuid, ajakirju ja ajalehti.

«Kui me oma äri aastaid tagasi asutasime, tahtsime tegelikult teha lisaks ka antikvariaadi, aga paraku pole meil selle jaoks piisavalt ruumi,» rääkis Pere Raamatu juhataja Hilja Põdra.

«Rahvast käib suhteliselt vähe, kuid töö iseenesest on ränk ja seetõttu loobusime antikvariaadi loomise ideest.»

Et inimesed ikkagi tunnevad huvi, kuhu oma vanu raamatuid viia, siis tehti nende jaoks poes eraldi tasuta nurgake. «Paljud on väga tänulikud, kui saavad oma raamatud siia jätta. Teised on jälle tänulikud, kui leiavad siit enda jaoks midagi huvitavat tasuta kaasa võtta,» kinnitas Põdra.

«Mõni ei söanda päris tasuta võttagi, siis olen küsinud sümboolselt kakskümmend senti,» muigas ta.

Ilukirjandus ei huvita

Rakveres tegutsevas antiigi- ja kunstiäris Maestro võetakse vanu raamatuid vastu valikuliselt, seetõttu vastavad nad ka kojukutsetele.

«Käime ise kohapeal raamatuid vaatamas, muidu võib juhtuda, et inimene tassib siia käe otsas kotitäie, millest meie tahame võib-olla ainult paari-kolme,» seletas antiigiäri omanik Raivo Laasmägi.

Kes oma raamatute eest aga tasu ei soovi või tahavad ainult sümboolset tasu, siis nende jaoks on Maestros samuti olemas eraldi nurgake, kuhu saab kasutatud kirjandust jätta. «Mõni viib siit minema terve kastitäie,» ütles Laasmägi. «See on oluline, et raamatud läheksid uuele ringile.»

Huvi kasutatud raamatute vastu on antiigiäri omaniku sõnul väga tagasihoidlik. «Huvi langus käib käsikäes Interneti arenguga. Kasutatud raamatute hinnad teevad paraku juba aastaid vähikäiku,» kinnitas ta.

Eriti hull on Laasmägi sõnul olukord ilukirjandusega. «Selle müük läheb kõige kehvemini. Pigem on huvi üksikute vanade eestiaegsete raamatute ja ajalehtede vastu, kus on juttu ajaloost, sõjandusest, kultuurist, samuti tahetakse sõnaraamatuid.»

Kingitus hooldekodudele«

Kindlasti ei tasu unustada maakonna hooldekodusid nii lastele, eakatele kui ka puudega inimestele, kus raamatud on alati teretulnud.

Ulvi hooldekodu juhataja Maarika Koppel ütles, et lugemine on nende klientide seas suure au sees. «Meile ikka tuuakse aeg-ajalt kasutatud raamatuid ja me võtame need alati hea meelega vastu,» lausus Koppel. «Eriti oodatud oleksid praegu venekeelsed raamatud, sest neid napib nii meil kui lähedal asuvas raamatukogus.»

Imastu koolkodu direktori Liina Lanno sõnul oodatakse seal värviliste piltidega lasteraamatuid, sest nende hoolekandeasutus pakub teenust erivajadustega lastele. «Muud kirjandust me ei soovi, sest pole lihtsalt lugejaid,» seletas Lanno.

Väga hea ja mugav võimalus raamatutest lahti saada on Interneti-poodide teenuseid kasutades.

Näiteks Eesti juhtival oksjonisaidil Osta.ee on praegu müügis rohkem kui 6000 raamatut ja perioodikaväljaannet. Et ka ise oksjonil osaleda ja raamatuid müüa, tuleb ennast lihtsalt kasutajaks registreerida.