|
Siiamaani arvati, et isegi ohutute bakterite suhtes
käivitunud immuunsüsteemi vastus kiirendab vananemisprotsessi, kasutades ära
elutähtsat energiat, kirjutab BBC.
Ajakirjas Cell Metabolism ilmunud Lõuna-California ülikooli
uuring näitas aga, et bakterivabas keskkonnas elanud puuviljakärbsed ei elanud teistest
kauem.
Teadlased tunnistasid, et nende uuringu tulemusi ei saa üle
kanda kõrgematele organismidele, mis vajavad baktereid seedimiseks ja paljuks
muuks.
Samas ütlesid teadlased, et tulemused võivad olla inimeste
vanenemise uurimisel vägagi olulised nii inimeste kui ka kärbeste puhul
suureneb organismis pesitsevate bakterite hulk koos vananemisega. Sarnane on
inimestel ja kärbestel ka bakterite vastu käivitatav immuunvastus, mis nõrgeneb
mõlemal liigil koos eaga.
Uuringu juhtivautor dr Steven Finkeli sõnul selgus
uuringust, et kuigi kärbsed kogusid tohutult palju baktereid ja neil tuvastati
ka tugev immuunvastus bakteritele, ei lühendanud see nende eluiga.
«Küsimus on, et kui bakterid ei piira eluiga, mis siis
piirab?»
Teadlased võrdlesid oma uuringus kolme kärbeste rühma.
Esimeses olid tavalised puuviljakärbsed, teises antibiootikumis pestud munadest
sündinud isendid, keda kasvatati bakterivabas keskkonnas ning kellele anti kogu
eluea jooksul desinfitseeritud toitu. Kolmandas grupis olid bakteritega üles
kasvanud puuviljakärbsed, kes desinfitseeriti alles täiskasvanueas.
Kärbestelt võetud proovid näitasid, et bakterivabas
keskkonnas üles kasvanud kärbsed jäidki bakterivabaks, samas kui tavalistel
kärbestel suurenes bakterite arv koos vananemisega oluliselt.
Samas elasid kõik katsealused kärbsed umbes kolm kuud.
Uuringu tulemusi kommenteerinud vananemisalase spetsialisti Lorna
Laywardi sõnul ohustavad inimesi pidevalt bakterid ja vanemaks saades muutume
me infektsioonidele üha vastuvõtlikumaks. «Meie immuunsus kahaneb koos vanusega
ning üha vananeva ühiskonna puhul on oluline uurida võimalusi infektsioonidega
võitlemiseks.»
Toimetas Marina Lohk, Tarbija24.ee |
