Kuigi gaasiballoon on eriotstarbeline anum, milles saab hoida vaid selleks ette nähtud vedelikku, ei ole firmad huvitatud tühjade balloonide tagasiostmisest.

Pärast pühi läks Lillo tühja ballooni tagasi viima, aga Olerexist teatati, et tegemist on eksitusega ja tühjast gaasiballoonist bensiinijaam huvitatud ei ole. Seepeale kontakteerus Lillo Reola gaasiga, kust talle samuti öeldi, et tühi gaasiballoon kellelegi huvi ei paku.

Samal teemal: Gaasifirmad: ballooni saab praegu tagastada vaid tasuta

Reola Gaasi juhataja Sandor Tabo sõnul ei saa gaasiballooni võrrelda õllepudeliga, kuna õllepudel maksab kümnendiku toote hinnast. Gaasiballooni puhul on tegu tootega, mis maksab ise mitu korda rohkem kui vedelik, mida ta sisaldab. Seega ostab inimene gaasi ostes endale ka selle ballooni, mida gaasitootja saab hiljem täita.

Tühje gaasiballoone ostetakse küll tagasi, aga seda ainult paaris kohas. Kuna gaasiballoone kasutatakse tunduvalt vähem kui joogitaarat, siis ei ole nende tagastamiseks siiani suudetud ühtset süsteemi luua.

Reola gaasist suunati üleliigse gaasiballooniga mees edasi firmasse AGA, kust aga öeldi tookord vastuseks, et AGA sellega hoopiski ei tegele.

AGA kommunikatsioonijuhi Elen Mitti sõnul on nemad ainult Reola gaasi edasimüüjad ja AGA-l on üleüldse omaette süsteem, mille kohaselt inimene üürib gaasiballooni, mitte ei osta seda endale.

Kuna kõnealusel juhul on tarbija siiski ostnud endale gaasiballooni, siis ei kuulu gaasiballoon enam firmale, vaid ostjale ja firmal puudub kohustus see tagasi võtta. «AGA müüb oma gaasi rendiballoonides ja kui anumad jäetaks pärast kasutust ripakile, siis rent jookseks edasi ja inimene kaotaks raha, seega võtab AGA tagasi firmale kuuluvad gaasiballoonid,» selgitas Mitt firma balloonipoliitikat.

Palju vaidlusi

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul on gaasiballoonide edasise ringluse üle vaidlusi algatatud.

Eesti Gaasiliit leiab, et gaasiballooni näol ei ole tegu pakendiga, kuna gaasiballoonidega seonduvat reguleeritakse suurel määral teiste ohutus- jms seadustega.

Eegi sõnul on teema jutuks olnud ka Euroopa Liidu tasemel ning enamik liikmesriikide esindajatest leidis, et gaasiballooni puhul on tegemist pakendiga, kuna ta täidab kõiki pakendi definitsiooniga määratud funktsioone.

«Keskkonnaministeeriumi ametliku seisukoha järgi on gaasiballoon pakend ja seega lasub müüjal kohustus see tagasi võtta, kui pakendaja või maaletooja pole seda ülesannet edasi andnud pakendiorganisatsioonile,» sõnas Eek.

Tarbijatele, sealhulgas Kalev Lillole, valmistabki kõige enam muret, kuidas käia tühjade balloonidega ümber seni, kuni nendele pole pakendiringluses oma süsteemi loodud. «Gaasiballoonid on mõeldud ainult gaasi hoidmiseks – kurke ma sinna sisse ju ei pane,» väljendab Lillo muret pakendi edasise käekäigu pärast.

Maagaasi hind koos käibemaksuga kerkib Eesti Gaasi andmetel oktoobrikuust 8,10 krooni võrra kuupmeetri kohta. 2008. aasta jaanuarist kerkib gaasihind aktsiisi tõttu veelgi.