Üks eelnõu koostajatest, majandusministeeriumi siseturuosakonna kaubandustalituse juhataja Anne Laar selgitas, et seni oli seaduse järgi kiosk vaid koht, kus kaupa müüdi. Mõnda teenust osutavad kioskid võisid end teisiti määratleda, sealhulgas toitlustamisega tegelevad kioskid nimetada end söögikohaks.Nii pääsesidki toidupaigana registreerunud putkad mööda juba praegu kehtivast piirangust, millega alkoholiseadus keelab kangema kraami müümise kioskites. Laari sõnul täpsustatakse nüüd mõistet nii, et kiosk võib edaspidi peale jaekaubanduse tegeleda ka toitlustamise või mõne teenuse osutamisega, näiteks jalatsiparanduse või võtmete valmistamisega, alludes aga igal juhul kioskitele kehtivatele reeglitele. Kuigi Laar ei osanud tuua konkreetseid näiteid alkoholi müüvatest söögiputkadest, kinnitas ta, et see muudatus lihtsustab kontrolli eeskätt vältimaks alkoholi müüki alaealistele. Praegu keelab seadus alkoholimüügi kioskites täielikult, enamjaolt on lisapiiranguid kehtestanud ka kohalikud omavalitsused. Peale õllemüügi lõpetamise söögikioskis leiab kavandatavate seadusemuudatuste seast veel täienduse kaubandustegevuse seadusse, kuhu kirjutatakse sisse e-kaubanduse mõiste. Selle järgi on e-kaubandus internetis kauplemine, ilma et ostja-müüja omavahel füüsiliselt kohtuksid. Samuti lisanduvad seadusse e-kaupleja kohustused ning kauplemiskohta võib hakata tähistama veebiaadress. Kui riigikogu muudatused heaks kiidab, jõustuvad need tuleva aasta 15. jaanuaril. Alkoholimüügi keelud • Alkoholi ei tohi müüa muu hulgas lasteaedade, koolide ega noortelaagri ruumides ega territooriumil, lastele suunatud ürituse toimumise paigas selle ürituse toimumise ajal, tervishoiu- hoolekandeasutuses ega vanglas. • Keelatud on alkoholi müük käest, kärust, käsikorvist, kandelaualt või -kastist, alkohoolse joogi müük kioskist või tänava- või turukaubanduse korras. Allikas: alkoholiseadus |