|
Enim rikkumisi registreerisid inspektorid Harju-, Pärnu- ja Hiiumaal, teatas
inspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul.
Näiteks sõitis Roman S. Harjumaal Kakumäe lahe ääres Tiskre oja suudmes
maastikusõidukiga väljaspool sõitmiseks ettenähtud teid. Selle eest trahviti
teda 1200 krooni suuruse rahatrahviga.
Kuido K. parkis oma sõiduauto Lahemaa rahvuspargis Eru lahe ääres
piiranguvööndisse, mille eest määrati talle 1800 krooni trahvi.
Pärnumaal Tahkurannas sõitis Aleksandr S. sõiduautoga rannas, 50 meetri
kaugusel veepiirist, mille eest määrati talle 600 krooni trahvi.
Lääne-Virumaal Lahemaa rahvuspargis Vainupea külas mererannal ATV-dega
sõitnud kahele mehele määrati 3000 ja 2400 krooni trahvi.
Tegemist oli nii kaitstava loodusobjekti kui ranna ja kalda kaitse nõuete
rikkumisega.
Järvamaal parkis Hannes L. oma sõiduauto Kõrvemaa maastikukaitsealal Seli
sihtkaitsevööndis asuva Matsimäe Pühajärve äärsele puhkeplatsile, veepiirist 13
meetri kaugusele.
Rikkumisele järgnes trahv 600 krooni.
Looduskaitseseaduse järgi on ranna või kalda piiranguvööndis mootorsõidukiga
sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu keelatud.
Keeldu võib eirata vaid tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks,
kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku
veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja
põllumajandustöödeks.
Peipsi järve, samuti Läänemere, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal
on piiranguvööndi laiuseks 200 meetrit.
Piiranguvööndid on kehtestatud ka väiksematele järvedele ja muudele
veekogudele.
Selle laius sõltub järve või veehoidla pindalast. Jõe, oja või kanali puhul
oleneb see valgala suurusest. Nimetatud piiranguvööndite laiused on täpsemalt
kirjas looduskaitseseaduses.
Ranna- ja kaldaalal kehtivate kitsenduste eesmärk on kaitsta
piiranguvööndisse jäävaid metsi ning ühtlasi ka vett, pinnast ja liivaluiteid,
samuti säilitada nendel aladel puhketingimusi. Toimetas Alo Raun, Postimees.ee |
