Eelmisel teisipäeval, kui päike lõõskas taevas ja Pirital nautis rannarõõme umbes 2000 inimest, oli nende ohutuse nimel väljas kuus rannavalvurit, nende seas rannavanem Kristel Jurno (20) ja meedik Olga Mihhejeva (21). Arteri palve peale rääkida teemal, kuidas vee ääres õigesti käituda, teatasid rannavalvurid kõigepealt, et randa võib tulla vaid siis, kui enesetunne on hea. Kahjuks aga näeb seal tihti eelmise öö peost välja magavaid inimesi ja ka silmnähtavalt purjus tegelasi. «Magajad äratame üles ja purjakil suvitajad juhatame rannast ära,» ütleb rannavanem. «Kui uimane või purjus inimene siiski vette läheb, peame talle suure tõenäosusega järele minema.» Plätud olgu jalas Falcki rannavalvurite jutu järgi kujutavad rannaliste tervisele suurimat ohtu klaasikillud. Kuigi klaastaarat ei tohi randa kaasa võtta, leidub siiski neid, kes seda reeglit ei järgi. Enamik arvab, et kui nad klaaspudeleid vms ei lõhu, pole ka ohtu. Inimesed ei mõtle aga, et huligaanide tegevuse tulemusena võib nende «mahaunustatud» taarast saada hunnik klaasikilde. «Eelmisel aastal liikus Pirital ringi mees, kes meid millegipärast vihkas,» meenutab kolmandat hooaega rannas valvet pidav Jurno. «Ta peitis meie rannavalvepunkti ümber liiva alla kümneid katki löödud pudelikaelu. Õnneks leidsime need üles. Aga olukord oli tõsine, sest samas mängisid ju lapsed. Ja paljud lapsed olid lausa õnnetud, kui me neilt teravad pudelikaelad ära võtsime, sest nad pidasid neid mänguasjadeks.» Jurno lisab, et tänavu pole õnneks midagi sellist juhtunud, ja sülitab kolm korda üle vasaku õla. Mihhejeval tuli siiski nädalapäevad tagasi ühe naise jalalabast välja urgitseda suur klaasikild. Killu jalga astumise ohtu saab vähendada rannaplätusid kandes, nendega tasuks ka vette minna. Rannas silmad lahti! Eriti ettevaatlikud peaksid keskpäeva paiku rannas olema südamehaiged ja need, kellel on kas kõrge või madal vererõhk. Kui siiski peaks paha hakkama, on abiks varjuline koht ja rohke joomine. Unustada ei tohiks peakatet ning oma nahatüübile vastavat päikesekaitset – see nõuanne käib ka täiesti tervete inimeste kohta. Need, kes on endale päikesega liiga teinud, üldiselt rannavalve poole abi saamiseks ei pöördu. «Võib-olla inimesed ei teagi, et me pakume esmaabi?» mainib Jurno. Mihhejeva lisab, et päikesega liialdamine selgub tavaliselt alles siis, kui inimene on juba rannast lahkunud. Täiskasvanute kõrval on rannas palju lapsi, kes on igasugustele välistele mõjudele palju vastuvõtlikumad. Laste tervisega pole Pirital õnneks midagi halba juhtunud. Mõni on vahel ära kadunud ja sellest paanikasse sattunud, kuid ema või isa nähes saab kõik jälle korda. Rannavalve abiga ei võta vanemate leidmine kaua aega. Ettevaatust, haavad! Mihhejeva jutu järgi on peamised probleemid seotud haavadega – lõike- ning torkehaavadele lisanduvad vanad haavad, mis inimestel vees «laiali minema» kipuvad ning millesse võib mustust sisse minna. Vahel tuleb hädaline traumapunkti suunata. «Kui tekib probleem, tuleks kõigepealt pöörduda ikkagi rannas oleva meediku poole, kes siis otsustab, kas on vajadust ka kiirabi või traumapunkti järele,» selgitab ta. Suvitajaid võivad ohustada ka külmast veest põhjustatud krambid. Et neid ei tekiks, tuleb arvestada, et sügavamal on vesi külmem ja oht seega suurem. Viimasel ajal tuleb rannavalvuritel vahel pakkuda abi naistele, kes on rannavõrkpalli mängides kunstküüne murdnud. Raskemad on need juhud, kui keegi väänab rannas palli mängides näpu välja. «Vajadusel puhastame haava, seome kinni või paneme külma peale,» räägib meedik. |
