«Mina teadsin, et on lapsesaamine, ajateenimine ja riigiteenistus, et nendega saab õppelaenu tagasimaksmise vabastuse,» ütles peagi ülikoolis oma lõputööd kaitsev Kristiina Peetsalu. Tegelikult maksab riik pangale tagasi ka nende inimeste laenud, kes pärast õppelaenu võtmist töövõimetuks jäävad. Seda viimast Peetsalu, kes õpingute ajal suhkruhaiguse tõttu nägemise kaotas, ei teadnud. «Kui ma enam ei näinud, siis sain aru, et riigiteenistusse ma ei lähe, sõjaväkke ka mitte, snaipriks ei võeta ja lapsesaamisega on nii nagu on,» lausus neiu.Et Tartu Ülikoolis eesti keelt võõrkeelena õppinud neiul luhtus nägemispuude tõttu lootus õpetajana tööd saada, otsustas ta õppelaenu tagasi maksta. «Rääkisin isaga, et väljavaateid mul eriti pole ja protsent tilgub,» märkis Peetsalu. Teller võinuks rääkida Isa abiga maksis neiu Hansapangale õppelaenu tagasi. Hiljem selgus, et ta poleks pidanud seda tegema. Kui ta rahandusministeeriumi kaudu olukorda lahendama asus, selgus, et enam pole midagi teha. «Faktiliselt saadi minust aru ja öeldi, et olukord on küll nõme, aga riigi seisukohalt ei saa enam midagi teha, sest kuidas nad (rahandusministeerium – toim) tõestavad, et olen töövõimetu ja mul pole raha kusagilt saada, kui olen selle juba ära maksnud,» selgitas Peetsalu. Neiu arvab, et Hansapanga teller oleks pidanud talle ütlema, et selline õppelaenu tagasimaksmisest vabastamise võimalus on olemas, seda enam, et oli ju näha, et ta on pime ja ei suuda isegi oma allkirja kirjutada. Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna jurist Kadi Stalmeister nõustus, et pank peaks kliente sellistest asjadest teavitama. «Pank oleks pidanud ütlema, sest see on ju silmaga nähtav puue,» ütles Stalmeister. Ta lisas, et kusagil pole muidugi reguleeritud, millest teller kliendiga räägib, aga inimlikust aspektist on teavitamine tähtis. Info internetis Hansapangast seevastu arvati, et klient peaks ise oma õigused selgeks tegema. «Vastav info on kättesaadav nii pankade veebilehtedel, riigi teabeportaalis kui ka vastavate seadusandlike aktide vahendusel,» ütles Hansapanga eluasemefinantseerimise osakonna arendusjuht Anu Vaino. Küsimuse peale, kuidas peaks teller käituma, kui panka tuleb laenu maksma nähtavalt töövõimetu inimene, vastas Vaino, et reeglina ei tuldagi õppelaenu tagasimaksmiseks panka. «Graafik koostatakse ja saadetakse pärast kooli lõpetamist või katkestamist kliendile postiga ja laenumaksed võetakse kliendi kontolt automaatselt,» ütles ta. Mitu juhtumit kuus Arendusjuht lisas, et kui klient või tema käendaja tuleb tervislikust seisundist tingitud makseraskuste tõttu nõu küsima, siis sõltuvalt kliendi töövõimetuse ulatusest tutvustavad panga töötajad ka laenu kustutamise võimalust. Töövõimetuse või surmaga seotud õppelaenust vabastamise nõudeid jõuab rahandusministeeriumi kuus mitu. «Selliseid õppelaenudokumentide pakette laekub mulle igal kuul näiteks ainuüksi Hansapangast kolm-neli tükki,» lausus Kadi Stalmeister. Ta lisas, et riik vabastab laenukohustustest ainult juhul, kui kohustused on tekkinud enne, kui laenusaaja töövõime kaotas. Paraku võimaldab süsteem seda, et taotlejate hulgas võib olla neid, kes vormistavad oma juba enne laenamist tekkinud puude alles siis, kui on aeg laen tagasi maksta.
Õppelaenule kehtivad riigi soodustused • Kui laenusaaja on tunnistatud 80–100% ulatuses püsivalt töövõimetuks või kui laenusaaja sureb, tasub riik õppelaenu täies ulatuses. • Lapse sünni korral saab õppelaenu põhiosa osalist kustutamist taotleda üks vanem, kes on lõpetanud kõrgkooli. Riik maksab iga sündinud lapse kohta kuni 50% laenujäägist pangale tagasi. • Kui pärast õpinguid riigiametisse, kohaliku omavalitsuse asutusse või avalik-õiguslik- ku riigiettevõttesse tööle minna, maksab õppelaenu tagasi tööandja. • Soovi korral peatatakse õppelaenu tagasimaksmine lapsehoolduspuhkuse, ajateenistuse ja/või residentuuri ajaks. Sel ajal tasub riik ise pangale õppelaenu intressi. • Soodustus(t)e kasutamiseks tuleb laenusaajal esitada pangale taotlus koos soodustuse saamise õigust tõendava dokumendiga (lapse sünnitunnistus, väeosa tõend, arstitõend vms). |
