Kolmapäev 15. veebruar
Postimees | Elu24 | Toidutare | Soov | Reporter | Õhtuleht | Tartu Postimees | Pärnu Postimees | Sakala | Virumaa Teataja | Järva Teataja | Valgamaalane
Otsing
.
Tarbija24.ee

Tervis

 Esileht > Olulised teemad > Tarbija24 > Tervis 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Suhkruhaigus nõuab hoolikat enesejälgimist
13.07.2007 11:24
Tiina Sarv/Sakala


Diabeet ehk suhkruhaigus on raske terviserike, millest täiesti paraneda pole võimalik, kuid mida rohkem diabeetik haigusest teab ja mida täpsemalt ta arsti soovitusi järgib, seda parem on tema elukvaliteet.

 
Insuliini süstiv suhkruhaige.
Foto: Scanpix

Tartu ülikooli kliinikumi vanemarst-õppejõu ning endokrinoloogi Tarvo Rajasaluga vestles Sakala.

Teadlased on öelnud, et selle sajandi esimese kümnendi jooksul kasvab arenenud riikides diabeetikute arv kaks korda. Kuidas on olukord Eestis?

Eestiski suureneb suhkruhaigete hulk, kuid hinnangud on ligikaudsed. Täpne statistika eeldaks diabeediregistrit.

Kindlasti tuleb eraldi rääkida esimest ja teist tüüpi diabeedist.

Esimene on enamasti lapsi ja noori ohustav autoimmuunne haigus, mille käigus immuunsüsteemi häire tõttu hävitatakse insuliini tootvad kõhunäärme rakud. Selle üks iseloomulikumaid tunnuseid on insuliinisõltuvus: kõik haiged vajavad haiguse diagnoosimise hetkest püsivat ravi insuliiniga.

Lapseeas algava esimest tüüpi diabeedi kohta on üsna täpsed andmed: viimase 15 aasta jooksul on Eestis haigestumus tõusnud umbes 1,6 korda.

Teist tüüpi suhkruhaigus tekib üldjuhul vanemas eas ja ülekaalulistel inimestel. Selle korral toodab kõhunääre küll insuliini, kuid kudede tundlikkus insuliini suhtes on langenud ning veresuhkru tase on liiga kõrge.

Teist tüüpi diabeeti on algul võimalik ravida tablettidega, kuid hiljem võib ka selle puhul vaja minna insuliinravi.

Kas esimest tüüpi suhkruhaigusest on võimalik hoiduda?

Tundub, et mitte. Üldistatult võib öelda, et pool haigusriskist on seotud geenide, pool keskkonnafaktoritega. Seda illustreerib kõige paremini näide, et kui geneetiliselt täiesti ühesugustest ühemunakaksikutest haigestub üks lapseeas diabeeti, siis teise kaksiku haigestumise tõenäosus on kuni 50 protsenti.

Enamikul esimest tüüpi suhkruhaigete lähisugulastel diabeeti pole, nii et ikkagi määrab keskkond väga palju. Kahjuks on sellega seotud riskifaktoritest vähe teada. On andmeid, et rolli mängivad viirusinfektsioonid ja toitumine.

Kui vanalt esimest tüüpi diabeeti haigestutakse?

Varem juhtus see põhiliselt teismeliseeas, praegu on haigestumus kõige kõrgem vanusegrupis viis kuni üheksa aastat. Tuleb aga ette, et haigestuvad isegi nooremad kui aastased lapsed.

Kuidas seda haigust ära tunda?

Esmasümptomid on janu, uriini hulga suurenemine ja kehakaalu langus.

Perele on selle diagnoosi teadasaamine raske.

Kindlasti. Esimene reaktsioon on vapustus ning järgneda võivad enesesüüdistus ja masendus. Pere vajab nii arstide kui sugulaste tuge.

See haigus muudab lapse ja tema vanemate elu tunduvalt, aga sellega on võimalik kohaneda ja hakkama saada.

Kas sellega, kuidas diabeedihaiged oma seisundit jälgivad, võib rahule jääda?

Kahjuks on Eestis sellega kehvad lood. Minu seisukoht on, et iga päev tuleb kolm-neli korda glükomeetriga oma veresuhkrut kontrollida, siis saab insuliini manustada piisava täpsusega.

Minu vastuvõtul käis just üks tütarlaps, kes on olnud haige kolm aastat. Tema kontrollib oma veresuhkrut kolm korda päevas ja suudab seda hoida terve inimese omaga samal tasemel. Temal praegu küll mingit tüsistuste hirmu ei ole.

Tuleb kiita Eesti haigekassat, kes on viimase aasta jooksul leidnud raha, et kompenseerida esimest tüüpi diabeediga lastele 90 protsendi ulatuses kuni 1200 testriba ja täiskasvanutele kuni 600 testriba aastas. Ühe riba hind jääb 6 ja 8 krooni vahele.

Kas hoolikas enesejälgimine annab alati nii häid tulemusi?

Mõnikord on tegemist labiilse diabeediga. Siis on normikohast veresuhkru taset raskem saavutada, aga on võimalusi, kuidas sellega siiski enam-vähem toime tulla.

Insuliinravis on kaks komponenti: basaalinsuliin, mida organism vajab pidevalt, ka öisel ajal, kui patsient ei söö, ning boolusinsuliin ehk söögieelne insuliin, mis on vajalik selleks, et omastada söögiga saadud süsivesikud.

Praeguse insuliinravi skeemid koosnevad ühest või kahest pika toimega basaalinsuliini süstist ja tavaliselt kolmest insuliinisüstist, mida patsient manustab enne põhisööke.

See skeem on küllalt paindlik. Kui on kiire päev ega õnnestu lõunat süüa, ei ole vaja boolusinsuliini süstida. Kui süüakse vaid kerge eine, saab seda süstida vähem. Kui mõõtes avastatakse, et veresuhkur on ootamatult tõusnud, on võimalik süstida lisaühikuid.

Pumbaravi puhul manustab pump programmi alusel basaalinsuliini ööpäev läbi. Iga kord enne sööki mõõdab patsient veresuhkrut ja otsustab, kui palju boolusinsuliini annustada.

Kas pumbaravi ei oleks lahendus ka labiilse diabeedi põdejatele?

Tean Eestis ühte täiskasvanut, kes seda kasutab tänu sellele, et vald maksab pumbatarvikud kinni. Tema näitajad on viimase aasta jooksul tänu pumbale küll tunduvalt paranenud.

Pumbaravi on kallis. Kõige lihtsam pump maksab 20 000 krooni, tarvikutele kulub 2500 krooni kuus. Kuni 19. eluaastani kompenseerib niisuguse ravi haigekassa. Praegu taotleme, et pumpasid saaksid kasutada ka rasedad ja patsiendid, kes on lapseeas sellega alustanud.

Teist tüüpi diabeet ei anna endast nii kiiresti märku.

Teist tüüpi diabeedi diagnoosimine on raske, sest selle kulg on aeglane ja hiiliv ning haigestunu ei taju sümptomeid. Nendega harjutakse, näiteks ei panda tähele suurenenud janutunnet.

Sageli avastatakse haigus nii hilja, et on juba välja kujunenud sellega seotud tüsistused. Näiteks tuleb ette, et diabeedi avastab silmaarst, kes leiab silmapõhjades diabeedile omaseid muutusi.

Inimesed, kes on ülekaalulised ja kelle perekonnas või lähisugulastel on diagnoositud teist tüüpi diabeet, peaksid mõtlema selle haiguse võimalikkusele. Seda nimetatakse küll elustiilist tingitud haiguseks, aga pärilikkuse osa on päris suur. Kui mõlemad vanemad on haiged, on järglasel oht haigestuda teist tüüpi diabeeti 40 protsenti.

Need inimesed peaksid kindlasti laskma perearstil mõõta veresuhkrut ja kui selle väärtus on piiripealne (5,6 ja 7 mmol/l vahel), tuleb teha glükoosi tolerantsuse test. See annab juba selge vastuse küsimusele, kas haigust on või pole.

Teist tüüpi diabeedi ärahoidmiseks on tarvis mõelda, milliseid muudatusi teha oma eluviisis: tuleb normaliseerida kehakaal ja toituda tervislikult, hädavajalik on sobiv füüsiline koormus.

Millised on diabeedi põhilised tüsistused?

Mõlemal tüübil on need suhteliselt sarnased. Eelkõige on ohus silmapõhja ja neeru veresooned ning perifeerne närvisüsteem, just jalanärvid.

On ka mittespetsiifilised tüsistused, mille puhul ravimata või puudulikult ravitud diabeet aitab kaasa teiste terviseprobleemide kiiremale väljakujunemisele. Eelkõige on need tingitud ateroskleroosist ja hõlmavad kogu organismi veresooni. Kaugtagajärjed võivad olla jalagangreen, südameinfarkt või ajuinsult.

Kas alkoholism põhjustab suhkruhaigust?

Alkoholism võib põhjustada kroonilist kõhunäärme põletikku, mis kahjustab ka insuliini tootvaid rakke. Kulult sarnaneb see esimest tüüpi diabeediga ja väga sageli tekib insuliinravi vajadus.

Raviga saab tunduvalt parandada patsiendi elukvaliteeti, kui ta oma elukombeid muudab. Tihti saab haigestumine pöördepunktiks ning inimene mõistab, et on viimane aeg alkoholist loobuda.

Alkohol pole diabeetikutele täiesti keelatud: mõni õlu või mõni pokaal veini kord-paar nädalas on lubatud. Aga patsient ei tohi olla joobes ega pruukida alkoholi iga päev.

Mida ütlete suitsetamise kohta?

Suitsetamine ja diabeet ei sobi omavahel kohe üldse kokku, sest mõlemad on südame-veresoonkonna haiguste riskifaktorid, mis summeerudes viivad raskete tüsistusteni.

Mida uut on diabeedi ravisse tulemas?

Püütakse arendada pumpasid nii, et need muutuksid rohkem või vähem kunstlikuks kõhunäärmeks. On süsteeme, mis mõõdavad kogu aeg veresuhkrut: naha alla viiakse sensor ja veresuhkru tase fikseeritakse viieminutiste intervallidega. Uuema süsteemiga saab pumbale sisestada teatud algoritmi järgi patsiendi insuliinivajadust arvestava programmi, mis veresuhkru väärtust mööda annustab sobiva koguse insuliini.

PANE TÄHELE

• Kui diabeet on juba diagnoositud, ei tohi olla rahul veresuhkru väärtusega 9—10 mmol/l. Patsiendid kipuvad pidama 10 mmol/l maagiliseks piiriks, mõeldes, et alles üle selle on näitaja kehv. Tegelikult peaks veresuhkur olema kõigil diabeetikutel nii normilähedane kui võimalik.

• Praegu hüvitab haigekassa ka tablettravi saavatele teist tüüpi diabeetikutele 100 testriba aastas. Sellest piisab adekvaatse veresuhkru omakontrolli tegemiseks. Veresuhkru väärtused tühja kõhuga ei tohiks olla üle 7 mmol/l. Kui need on kõrgemad, tuleb minna arsti juurde ja vajaduse korral muuta ravi.

• Kõige parema pildi diabeedi kompensatsioonist annab glükosüleeritud hemoglobiini määramine, mida tuleb teha vähemalt poole aasta järel. See näitaja peaks olema kindlasti alla 7 protsendi.

• Kord aastas peab diabeetik käima silmaarsti juures. Õigeaegne ravi hoiab ära halvad tagajärjed.

• Et kompleksselt hinnata kõiki võimalikke tüsistusi, tuleb kord aastas käia endokrinoloogi juures.

Allikas: Tarvo Rajasalu

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 4.33  
Tarbija24 avalehe uudised
Video: Dracula lossi müüakse 140 miljoni dollariga  (16)  (VIDEO)

Rumeenias asuv «Dracula Loss» on müügil tervelt 140 miljoni dollari ehk pea 1,7 miljardi kroonise hinnaga, teatab Reutersi videolõik.

Veel ühe bussifirma piletid kallinevad
Kasu
Elanikud ei väsi kõrgete majade vastu võitlemast
Tartu Postimees
Hinnatõus läheb kodanikele üha enam korda  (13)
Kasu
Foto: Peeter Langovits
Neste ja Statoil tõstsid kütusehindu  (40)
Täiendatud kell 16:13 ja kell 16:35!
Täna tõstsid nii Neste kui ka Statoil bensiini liitrihinda 10 senti ja diislikütuse liitrihinda 20 senti.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Reuters / Scanpix
Elamuid kerkib ikka nagu seeni
Vaatamata sellele, et mõned väiksemad arendajad on asunud oma poolikuid projekte müüma ning kinnisvara müük ei suju enam nii hästi kui varem, kerkib elamuid ikka nagu seeni.

> Artikli juurde
Õpingute ajal nägemise kaotanud Kristiina Peetsalu jõudis õppelaenu pangale tagasi
maksta enne, kui sai teada, et seda oleks tema eest teinud riik.
Foto: Peeter Langovits
Pank jättis pimeda kliendi teadmatusse  (65)
Ülikoolis õppimise ajal pimedaks jäänud tüdrukule ei öelnud pangast keegi, et ta ise õppelaenu tagasi maksma ei pea.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
Foto: Reuters/Scanpix
Suitsetamine kaitseb Parkinsoni tõve eest  (28)
USA teadlased väidavad, et tubakatoodete tarbimine vähendab oluliselt Parkinsoni tõppe haigestumise riski.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
Foto: Porsche
Internetti lekkis Porsche 911 GT2 infovoldik  (3)
Internetti lekkinud infovoldik tutvustab  Porsche 911 võimsaima, sügisel Frankfurdis esitletava versiooni GT2 tehnilisi detaile ning sisaldab ka esimesi fotosid.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Manhattan
Foto: Scanpix
Manhattanil saab 2,5 miljoni krooni eest vaid parkimiskoha
Kui USA Texase osariigi suurimas linnas Houstonis on võimalik endale 2,5 miljoni krooniga osta kolme magamistoa ja basseiniga maja, siis New Yorgis Manhattanil saab selle raha eest vaid parkimiskoha.

> Artikli juurde
Foto: Toomas Huik
Hansapank vabandab õppelaenu ennatlikult tagasi maksnud kliendi ees  (66)
Hansapanga õppelaenude arendusjuhi Anu Vaino sõnul on tänases Postimehes avaldatud artiklis «Pank jättis pimeda kliendi teadmatusse» kirjeldatud juhtumit uurima asutud.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
Foto: Hartge
Hartge näitas 550-hobujõulist 1. seeria BMW-d
BMW autode tuunimisele spetsialiseerunud Saksa firma Hartge esitles vedelgaasil töötava 550-hobujõulise mootoriga 1. seeria BMW-d.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Peeter Langovits
Pensionärid hädas 10 000-kroonise veepuhastusseadmega  (3)

10 000 krooni maksev kraanikausi alla paigaldatav veepuhastusseade, mida müüb firma nimega Ceilan Group, tõstab veekulu kolmekordseks: kolmest liitrist veest valmib üks liiter joogikõlbulikku vett.

> Artikli juurde | Kommenteeri

Suvel ei kipu eestlased kaugetesse maadesse, vaid püsivad Lõuna-Euroopas, kus üks lemmiksihtkohtadest
on Kreeka rannad.
Foto: Reuters/SCANPIX
Tujukas suvi kihutab puhkajaid palmi alla  (6)
Heitlikud suveilmad toovad kasu reisikorraldajatele, sest kuna eestlased soovivad oma puhkuse ikkagi päikese käes veeta, lähevad suvised puhkusepaketid hästi kaubaks.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Pildil oleva bussi näol ei ole tegemist Järve bussipargi bussiga, kuid infopuudus tekitab siiski sõitjates pahameelt.
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja
Läänevirulased hädas puuduliku infoga maakonnabusside kohta
Lääne-Viru maakonnaliine teenindav bussifirma ATKO ei taha maksta lepingu eest, mille alusel saaks Järve bussipargi busside marsruuti ning väljumis- ja saabumisaegu küsida infotelefonilt.


> Artikli juurde
Kodakondsus- ja migratsiooniameti Rakvere büroosse inimesel nädalavahetusel asja ei ole, sest nagu enamik teisigi ametiasutusi on see lahti vaid tööpäevadel.
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja
Töötaval ja internetita maainimesel ametiasutustega raske suhelda
Internetita majapidamises elaval tööl käival maainimesel on väga raske ametiasutustega suhelda, sest laupäeviti on need suletud, nädala sees tööinimene aga linna ei pääse.

> Artikli juurde
Logitechi uus MX Air arvutihiir.
Foto: Logitech
Logitechi uus MX Air arvutihiir töötab nii laual kui õhus  (6)
Täna esitles maailma juhtiv arvutihiirte tootja Logitech esimest «lendavat hiirt», mida saab sarnaselt teleripuldile õhus hoides kasutada.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Vaatamata maanteeameti ettekirjutusele ei korista kõik reklaamifirmad rahvusvaheliste maanteede äärest seadusevastaseid reklaame. Pildil võtab Pärnu maanteel Tallinna piiril Tamro ees oma Rahvaliidu reklaame maha T-reklaami reklaamipindade haldur Joel Aulis.
Foto: Küllike Rooväli
Omavoliliselt tee äärde seatud reklaamid ohustavad liiklejaid  (10)
Paljud viimasel ajal teede äärde kerkinud reklaamplakatid on püstitatud ilma maanteeameti ja omavalitsuse nõusolekuta ning tee- ja reklaamiseadust rikkudes.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
Insuliini süstiv suhkruhaige.
Foto: Scanpix
Suhkruhaigus nõuab hoolikat enesejälgimist
Diabeet ehk suhkruhaigus on raske terviserike, millest täiesti paraneda pole võimalik, kuid mida rohkem diabeetik haigusest teab ja mida täpsemalt ta arsti soovitusi järgib, seda parem on tema elukvaliteet.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Peeter Langovits
Laenuvõtjaid ähvardab lisatagatise nõue  (61)
Pangad võivad äkilise kinnisvara hinnalanguse järel nõuda eluasemelaenu võtjailt lisatagatist, selle puudumisel võib aga ees oodata lepingu ülesütlemine või eluaseme sundmüük.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
Lamborghinisid saab nüüd Eestist osta
Foto: Peeter Langovits
Lamborghini esinduse avanud Sarri võtab majanduskasvult viimast

Eile õhtul avas seni nn rahva autosid müünud Eesti Talleksi suuromanik Andres Sarri uhke salongi, kus hakkab soomlastele ja baltlastele luksust müüma.

> Artikli juurde

Samal teemal:
Foto: Margus Ansu
Diiselauto teeb varsti bensiiniautole tuule alla  (34)
Diiselmootoriga autode populaarsuse tõus on eriti täheldatav keskklassi või suuremate sõiduautode puhul - odavam küte ja ökonoomsus kompenseerivad diiselauto kõrgema letihinna ja hoolduskulud.


> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: PM Online
Korobeinik: internet peegeldab päriselu  (30)
Rate.ee looja ja praeguse tegevjuhi Andrei Korobeiniku sõnul peegeldab rate.ee päriselu, kuid internetis pole roppustega lihtsalt veel harjutud.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Eurovolinik soovib, et inimesed teaksid täpsemalt, mida nende toit sisaldab.
Foto: AFP / Scanpix
Eurovolinik Eestis: muutke toitumisinfo selgemaks
Eile Eestis visiidil viibinud Euroopa Komisjoni tervisevolinik Markos Kyprianou kutsus toiduainetööstusi tegema koostööd, et toodete pakenditel olev toitumisalane info oleks esitatud tarbija jaoks arusaadavalt ja ühtselt.

> Artikli juurde
Scala City kuuekorruselise mitmeotstarbelise hoone sobitasid Nord Projekti arhitektid Tartu maantee
ja Kreutzwaldi tänava nurgale juba enne Tartu maantee laienduse valmimist.
Foto: Nord Projekt
Tartu maantee ja Kreutzwaldi tänava nurgale kerkib Scala City  (16)
Alles hiljuti Vaibaparadiisi asukohana tuntud, kunagi Oktoobri-nimelise trükikoja tarbeks ehitatud hoones Tartu maantee ja Kreutzwaldi tänava nurgal käivad lammutustööd, sest samale kohale kerkib äri- ja büroohoone.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Reuters / Scanpix
USA eluasemeturgu ähvardab kriis  (5)
USA eluasemeturult riskib lahti minna maavärisemine, mille eeltõuked kõigutasid sel nädalal maailma aktsiaturge ning kukutasid dollari euro suhtes tosina aasta nõrgimasse seisu.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
Eestit ootab lähiajal toidukauba kiire hinnatõus  (109)
Maailmaturul üha suurenev nõudlus biokütuseks kasutatava teravilja järele kergitab põllumajandustoodete hindu 2016. aastaks 50 protsenti, ennustab OECD, hinnatõus jõuab ka Eestisse juba sel aastal.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
Lamborghinisid saab nüüd Eestist osta
Foto: Peeter Langovits
Lamborghinisid saab nüüd Eestist osta  (17)
Eile avas Tallinnas Mustamäe teel oma esindussalongi kuulus Itaalia luksuslike supersportautode tootja Lamborghini. Lamborghini Tallinna müügijuhi Olari Vokki sõnul on esinduse teeninduspiirkond Baltikum ja Soome. Teised lähimad edasimüüjad asuvad Kopenhagenis ja Stockholmis.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: eps/SCANPIX
Ebatervisliku toidu maksustamine päästaks tuhandeid elusid
Tuhandeid südameinfarkte saaks ära hoida, kui panna osa toiduaineid maksu alla, soovitavad Suurbritannia Oxfordi ülikooli teadlased.

> Artikli juurde
2008. aasta suve lõpuks valmiva Eesti ühe suurima kaubandus- ja vaba aja keskuse eskiis.
Foto: AB Raivo Puusepp OÜ / Virumaa Teataja
Eesti suuruselt kolmas kaubandus- ja vaba aja keskus kerkib Rakverre
Järgmise aasta suve lõpus avab Rakvere külje all oma uksed Eesti suuruselt kolmas kaubandus- ja vaba aja keskus, kuhu tuleb ka jäähall.

> Artikli juurde
 
Kaebusteraamat
Kaebuste raamat
28.10.08 05:36
BIG (10)
28.10.08 05:33
reklaamid, mis ei peta .. (8)
28.10.08 05:16
Hetke Parim intress on BIG'i 9% (10)
Tervise foorum
26.10.08 16:58
Head hambaarsti
Tallinnas (24)
26.10.08 14:04
Head hambaarsti
Tallinnas (24)
26.10.08 10:35
Head hambaarsti
Tallinnas (24)
   
Postimees Online
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
23:14 Hiina firma kaebas Google’i nime pärast kohtusse

23:05 Tallinna veepolitsei uus kaater muudab korra tagamise lihtsamaks  (4)

22:28 Saar: valitsuse majanduspoliitikas leidub ebaselgust  (15)
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
Tarbija24 / Maakri 23a, 10145 Tallinn RSS