| Kuigi meie organism püüab vajakajäänud unetunde tasa teha,
pannes meid järgmisel ööl kauem ja/või sügavamalt magama, variseb see mehhanism
Illinoisi Nortwestern ülikooli teadlaste sõnul kroonilise unepuuduse puhul
kokku, kirjutab Telegraph.co.uk.
Ajakirjas the Proceedings of the National Academy of
Sciences kirjutavad teadlased, et kui rotid jäeti katsete käigus mitmel
järjestikusel päeval osaliselt unest ilma, ei tekkinud neil enam soovi
unevajadust tasa teha – vaatamata kuhjunud unevaegusele.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | metsast
on ka uudis....inimesed kes on saanud aru orgaanilise toidu tahtsusest, on ka nende uurimistega ammu...
Jama jah
Endal ka sama jama ning päeval annab tervis tunda. Ja õhtul ei jää aju aktiivsuse tõttu magama. Stre...
|
|
«Võime kompenseerida kaotatud unetunde kaob, mis mõjub
kahjustavalt nii füüsiliselt kui ka vaimselt,» ütles professor Fred Turek.
Teadlased tegid järelduse, et krooniline magamatus tekitab
olukorra, kus lakkab töötamast närvisüsteemi taastumismehhanism. Kuhjunud
unevaegusega inimesed ei tunne end teadlaste sõnul unisena, mis mõjub neile
hukatuslikult – organism ei saa võimalust taastuda ning inimese töövõime langeb
märkmisväärselt.
Teadlaste hinnangul magasid 1960. aastatel inimesed
keskmiselt üle 8 tunni päevas. Nüüd on sellest järele jäänud vaid 6 unetundi.
Unevaeguse sümptomiteks on Oxfordi ülikooli professori Russel Fosteri sõnul
kaalutõus, ärrituvus, hallutsinatsioonid ja depressioon.
Prof. Fosteri sõnul oleme me muutumas zombie-inimesteks,
kelle puhul unevaegus kahjustab vaimset ärksust, mälu ja tervist ning tõstab ka õnnetuste riski.
Fosteri sõnul eeldavad tänapäeva 24/7-ühiskonnas paljud
inimesed, et oma bioloogilistest vajadustest saab võitu, kuid tegelikult pole
see võimalik. Tema sõnul on unevaeguses vaevlevad inimesed suureks probleemiks,
millele peaksid rohkem tähelepanu pöörama ka firmajuhid. Samuti ei tohiks
Fosteri sõnul võtta unevajadust ravi vajava haigusena.
Toimetas Marina Zemtsovskaja, Tarbija24.ee |
