Täna lõpetab tootmise Viru-Jaagupis asuv aiamööblitootja, Rootsi kapitalil põhinev Thor Eesti AS ja ametikoha kaotab 42 töötajat, enamik ettevõtte puidutööpinke viiakse Lõuna-Eestisse, kus jätkab tootmist Sverix AS.

Koondamisteate said ettevõtte töötajad kätte juba aprillis. «Praegu on vastuolulised tunded, sest kogu mu töömehetee on seotud puutööga,» rääkis 21 aastat tisleriametit pidanud Peep Preemel. Suvel kavatseb ta puhata, et siis eluga edasi minna, kirjutab Virumaa Teataja.

Ettevõte müügis

«Praegu on ettevõte müügis, kuid kindlat ostjat pole veel leitud,» kõneles tegevjuht Heiki Kangro. Tööpingid aga viiakse omanike soovil Räpina valda Ruusa külla, kus neil on samalaadne puidutööettevõte nagu Viru-Jaagupis. «Kui hoonetele, milles on katusealust pinda ligi 5000 ruutmeetrit, lähiajal ostjat ei leita, muutub olukord väga keeruliseks, sest seni tööle jäänud inimesed leiavad ameti mujal ja praegu Eestis tekkinud tööjõunappuses on juba raske siia uusi töötajaid leida,» kommenteeris Kangro.

«Inimesed on muutunud palga suhtes nõudlikuks. Abitöölised nõuavad kohe 7 000-8 000 krooni palka,» lisas tegevjuht. Tislerit-viimistlejat enam kümne tuhande krooniga ametisse ei meelita. «Selle pakkumisega saime vaid ühe puutöömehe,» nentis Kangro.

Allakäik algas põlengust

Viru-Jaagupi puidutööstuse probleemid algasid ööl vastu 12. detsembrit 2003, mil ettevõttes puhkes tulekahju. «Tuli hävitas plekkangaari, kus olid viimistlustsehh ja valmistoodangu ladu,» rääkis Heiki Kangro.

Põlengu kogukahju oli kuus miljonit krooni, mis osutus 20miljonilise aastakäibega firma jaoks raskeks löögiks. «Kuigi osa kahjusummast hüvitas kindlustus, halvas tulekahju meie edasise arengu, sest omanikel ei jätkunud vahendeid uuteks investeeringuteks,» selgitas tegevjuht. Lisaks tekitas tähtsa angaari häving firmale logistilisi probleeme, kui lakkas töötamast tootmissüsteem, mis seni hästi toiminud.

Tulekahjust põdema jäänud firmale hakkasid mõju avaldama ka probleemid tooraine- ja tööjõuturul. «Puidutoorme järsk hinnatõus, mis üksnes viimasel aastal on olnud 40 protsenti, ja meie töötajate lahkumine teistesse ettevõtetesse ja võõrsile ehitustööliseks nõrgendas niigi raskustesse sattunud ettevõtet,» nentis Heiki Kangro.

Lisaks teravnes konkurents aiamööbliturul, sest Aasia riigid eesotsas Hiinaga paiskavad maailmaturule suurtes kogustes tiikpuust aiamööblit.

Vinni vallavanem Toomas Väinaste ütles, et aastate jooksul on puidufirma varemgi omanikke vahetanud, kuid uute rahastajate juhtimisel on suudetud tootmist ikka jätkata.

«Need on enamasti tublid ja kogenud inimesed, kes on praegu ettevõttesse tööle jäänud. Mõistagi on koondamine inimeste jaoks valuline, kuid nii kogenud kaader leiab tootmise katkemise puhul kindlasti tööd mujal ümbruskonna puidutööstustes ja teistes ettevõtetes,» arvas vallavanem.

Head ajad mälestustes

Firma tegevjuht Heiki Kangro on olnud üheksa aastat ettevõttega seotud. Mees on näinud nii paremaid kui ka halvemaid aegu. 1996. aastal Carlsson Eesti ASi nime all tegutsemist alustanud ettevõttest sai viie aastaga Vinni valla suurim tööandja, kus 2001. aastal oli ametis 96 töötajat.

«Firma parimad aastad olid 2001 ja 2002. Selleks ajaks olime võitnud endale kindla turuosa Euroopa aiamööblitootjate hulgas,» meenutas Kangro. Toodangut anti aastas rohkem kui 20 miljoni krooni eest.

«Piltlikult öeldes tegi see neli rekkatäit kõikvõimalikku aiamööblit, mis iga nädal meie ettevõttest klientidele teele läkitati,» rääkis Heiki Kangro.

Kogemustega puutöömehed ja selle aja kohta tasemel tööpingid võimaldasid anda kvaliteetset toodangut, mida tellijad ootasid nii Skandinaavia maades kui ka Lõuna-Euroopa riikides. Neil aastatel läks 99 protsenti firma toodangust välisturgudele.

«Ka partiid olid suured. Mõnda konkreetset artiklit, näiteks teatud aiatooli, võis toota kuni 20 000 eksemplari, sest nõudlus meie toodangu järele oli nii suur. Hinna ja kvaliteedi suhe oli tellijatele ilmselt sobiv,» meenutas Kangro.

Toolid, pingid, lauad ja kiiged olid valmistatud põhiliselt männipuust, prooviti ka lehist ja leppa.