| Rikkust tuleb küll juurde, kuid sellest ei saa osa sugugi kõik elanikud. Eesti elanikkonna rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines 2004. aastal 5,9 korda, Euroopa Liidus keskmiselt oli erinevus 4,9-kordne. Rikkaima ja vaeseima elanikkonna sissetuleku ebavõrdsus oli 2004. aastal Eestist suurem vaid lähinaabritel Leedul (6,9), Lätil (6,7) ja Poolal (6,6) ning vanadest liikmesriikidest Portugalil (8,2). Kõige väiksem oli sissetulekute ebavõrdsus Rootsis (3,3) ning Eestiga samal aastal Euroopa Liiduga liitunud Sloveenial (3,4). Valitseb seaduspära — mida suuremad on riigi kulutused sotsiaalsele kaitsele, seda vähem on sissetulekutes ebavõrdsust. Eestis moodustasid kulutused sotsiaalsele kaitsele 2004. aastal sisemajanduse koguproduktist 13,4 protsenti, Sloveenias aga 24,3 protsenti. Vahe rikkuses tingib vahe hariduses Ebavõrdsus ilmneb ka teistes valdkondades, nagu haridus, tervis, sotsiaalne ja kultuuriline osalemine. Vaeseimasse viiendikku kuuluvate vanemate lastest astub pärast põhikooli lõpetamist gümnaasiumisse 57 protsenti, samas kui rikkaima viiendiku puhul 85 protsenti. Huviharidusega tegeles 2005. aastal 33 protsenti vaeseima viiendiku ja 55 protsenti rikkaima viiendiku alla 15-aastastest lastest. Tervise ebavõrdsuse puhul on tulemused ühesed: mida vaesem inimene on, seda halvem on tema tervis, seda harvem harrastab ta tervislikke eluviise ja seda rohkem takistusi kogeb ta arsti juurde pääsemisel. 2005. aastal hindas 16-aastastest ja vanematest rikkaimasse viiendikku kuuluvatest elanikest oma tervist väga heaks või heaks 77 protsenti. Vaeseimas viiendikus andis oma tervisele sama hinnangu ainult 41 protsenti. Samas on vaeseima viiendiku hulgas ka enim neid, kes ei saanud vajadusel arstiabi.
Toimetas Mirjam Mäekivi, Postimees.ee |
