| Londonis tegutsev analüüsikeskus kardab, et tegelikult hakkavad kahanevad naftavarud majandusele mõju avaldama juba nelja aasta pärast, kirjutab Briti ajaleht The Independent. Naftagigandi BP äsjane ülevaade maailma energiavarudest annab mõista, et praeguse tarbimise taseme juures jätkub «tõestatud» naftareservidest maailmale veel 40 aastaks. See ametlikele andmetele toetuv hinnang lükkab maardlate kokkukuivamist seega taaskord ajas edasi. Paljud murelikud teadlased seevastu leiavad, et naftatootmise tipp saavutatakse juba nelja aastaga ja sealtpeale hakkab tootmise osakaal tarbimisega võrreldes järjest kiiremini kahanema, mis toob endaga kaasa ülimalt tõsised tagajärjed maailma majandusele ja inimeste eluviisidele. Selle teooria kohaselt jõuab tarbimine esmalt järele uute reservide avastamisele ja seejärel hakkab neid juba ületama, mis viibki lõpuks naftavarude ammendumiseni. Londoni analüüsikeskuse juht Colin Campbell, kes on minevikus töötanud mitme suure naftakompanii juhtkonnas, märgib seejuures, et tavalise, odavamalt toodetava kerge toornafta osas on tipp saavutatud juba praegu, kui aga arvestada ka suuremate tootmiskuludega raske toornafta ressursse merealustes maardlates ja polaaraladel, siis saabub kulminatsioon aastal 2011. BP peaökonomist Peter Davies lükkab nn kulminatsiooniteooria pooldajate väited siiski ümber. «Me ei usu, et oleks olemas absoluutset ressursside piirangut. Kui kulminatsioon saabub, siis võib see tulla sama hästi nii tarbimise tipnemisest, võib-olla muutuste pärast kliimapoliitikas, kui ka tootmise kõrgpunktist,» kostis Davies. Viimastel aastatel on nõudluse ja pakkumise vahe naftaturul samas oluliselt vähenenud, muutudes juba eelmisel aastal pea olematuks. Kui pakkumine ei suuda enam nõudlusele vastata, siis saavad tagajärjed olema tohutud – naftahind võib väga kiiresti kerkida üle 100 dollari barrelilt. Sellele järgnes aga globaalne majanduslangus. Kõige kiiremini kasvab vajadus nafta järele areneva majandusega suurriikides nagu Hiina ja India. Praegu tarbitakse maailmas iga päev 85 miljonit barrelit naftat. Rahvusvahelise Energiaagentuuri kõige tagasihoidlikumate ennustuste kohaselt kasvab see 2030. aastaks juba 113 miljoni barrelini. Kaks kolmandikku maailma naftavarudest asub Lähis-Idas ja sealne tootmine peab hakkama puudujäägi korvamiseks seega kiiresti kasvama. Maailma suurima naftatootja Saudi Araabia analüütik Sada al-Huseini märgib, et praeguse tarbimise kasvu juures peaks iga aasta tagant tootmise poolel tekkima «uus Saudi Araabia». Seda pole tema sõnul aga lõputult võimalik teha. Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee |
