Kui palju on riigil maad, mida võiks omavalitsustele munitsipaliseerida ehk soodushinna ja järelmaksuga elamuarenduseks müüa? Üritame riigivaraseaduse abil munitsipaliseerida maid, mis on kinnistatud ja mille sihtotstarbeks on määratud elamumaa. Algatus tuleb kohalikelt omavalitsustelt. Kui nad soovivad saada maatükke endale, et arendada seal elamuehitust, siis on see seadusemuudatusega võimalik. Praegu on 34 protsenti Eestimaast riigi oma, umbes 64 protsenti kuulub eraomanikele, kohalikele omavalitsustele 0,5 protsenti. Omavalitsused saavad eelnõuga maad arendustele, mida nad kohapeal kavandavad. Kuidas kavatsete kontrollida, et maad vastavalt lubadustele ka kasutatakse? Kontrolli aluseks on kohaliku omavalitsuse kehtestatud planeering, ja ongi tegelikult kõik. Omavalitsus saab ju planeeringu iga kell tagasi võtta! Igasugu asju saab teha, kui inimesed tahavad petta. Seadusemuudatus on ette valmistatud sellepärast, et kohalikud omavalitsused on pöördunud riigi poole sooviga saada maad elamuarenduseks. Põhjendusega, et tahetakse võimaldada noortele peredele soodustingimused, et nad tuleks sinna elama. Seni on riik kogu aeg keeldunud. Praegu on olemas poliitiline tahe anda kohalikele omavalitsustele maid elamuarenduseks. Me ei peaks seda protsessi kinni hoidma. Te ütlete, et kui tahetakse petta – mitte anda elamumaad soodustingimustel noorperedele –, siis petetakse ja riik ei saa selles suhtes midagi ette võtta? Riik saab oma 65 protsenti maa turuhinnast kätte. Omavalitsus maksab 65 protsenti hinnast riigieelarvesse ja riik on oma huvid kaitsnud. Miks just 65 protsenti? Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on öeldud, et munitsipaliseeritud maa müügil läheb 65 protsenti riigieelarvesse. Eelnõu läheb riigikokku, protsent võib olla ka teistsugune, aga selline on praegu ministeeriumi ettepanek. Miks mitte tavaline maa-ameti oksjon, kus elamumaad võib igaüks osta? Olles ise olnud üheksa aastat linnapea, tean seda väga hästi. Oksjon toimib rahalises mõttes suurepäraselt: kes rohkem maksab, see saab. Sageli ostavad firmad või eraisikud, kel raha käes, maad kokku ja mingit arendust ei toimu. Maa jääb kümneks või rohkemakski aastaks seisma ja kasvatab nõgeseid. Aga te ise ütlete ka, et kontrolli ei ole, et kui munitsipaliseerimine on toimunud, siis võib maa seisma jäädagi. Aga riik on oma 65 protsenti saanud. Kui omavalitsus ütleb, et ta tegelikult ei kavandanudki sinna elamuarendust, siis ühe korra saab nii teha. Paljude asjadega on nii, et kui petta tahetakse, siis petetakse. Ega me elu riigis sellepärast seisma saa jätta. Eelnõu seletuskiri räägib noortest peredest. Miks just noored, miks ei võiks pensionärid krunte osta? Sõnastus on tulnud omavalitsustelt. Kui omavalitsus saab krundi soodushinnaga, siis on see tema asi, kuidas ta edasi toimetab. Turuhinnast madalam hind loob võimaluse soodushindu rakendada. Kuidas defineerida noort peret? Peab omavalitsustelt küsima, ei ole selle üle pead murdnud. Kui eelnõu riigikogus läbi läheb ja lepitakse kokku, et see riiki rahuldab, siis nii ongi. Edasine on juba omavalitsuste asi. Viimastel aastatel on Eestis olnud mitu skeemi, millel oli õilis eesmärk kohalikku elu edendada, aga mis kokkuvõttes ebaõnnestusid. Kunagi oli talunikel oma kodukohas eesõigus erastada metsamaad, aga oksjonitel võidutsesid suurärimeeste variisikud. Siis oli kasutusel looduskaitsemaade vahetuse süsteem, mis lõppes suure skandaaliga. Millega õigustada jälle ühe erandi loomist, milles peitub väga palju korruptiivseid ohte? See ei ole erand, vaid väga selge süsteem. Omavalitsustele erandeid ei tehta. See eeldab volikogu otsust, sest maa ost on kohustuse võtmine. Kui paberid korras, siis palun. Maa-amet määrab hinna tehingute järgi selles piirkonnas. See ei ole erand, see on süsteem. Kas te ei karda, et teil võib keskkonnaministrina minna nii, nagu läks Villu Reiljanil? Paberid olid korras, ta pani allkirju, aga ühel päeval avastati, et allkirjad on antud väidetavasti ebaseaduslikele tehingutele. Kardan küll. Kõik ministrid kardavad seda. Iga päev peab alla kirjutama sadu pabereid. Loomulikult kardan. Selles mõttes on teil õigus, et maadega on suli tehtud. Tuleb tunnistada, piinlik lugu, aga nii on olnud. Odav maa noorperedele • Värske eelnõu pakub, et kohalik omavalitsus võib saada riigilt elamumaad turuhinnast 65 protsenti odavamalt. • Maa eest tuleb tasuda kahe aasta jooksul. Kui maatükk on võõrandamata, siis võib makseaega pikendada. • Eelnõu seletuskirjas seisab, et omavalitsused vajavad maad noorte perede meelitamiseks. Allikas: keskkonnaministeerium |
