Lõpphääletusele pandava välismaalaste seaduse muudatused lihtsustavad märkimisväärselt välistööjõuga seotud bürokraatiat ja kahekordistavad sisserände piirarvu. Viimase näitaja tõstmine 0,05 protsendilt 0,1 protsendile Eesti alalisest elanikkonnast tähendab seda, et aastas võib töötamise eesmärgil siia elama asuda umbes 1350 inimest. Veel kehtiv kvoot lubab tänavu Eestisse sisse rännata 677 hea kvalifikatsiooniga töötajal eeldusel, et vastavat tööjõudu ei ole võimalik leida kohapealt ega Euroopa Liidust.Keskmisest kõrgem palk Sisserände piirarvu väliselt saavad Eestis töötada Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud, pluss eesti rahvusest inimesed ja isikud, kellel on Eestis elamise luba muudel alustel, selgitas siseminister Jüri Pihl eelnõu esimesel lugemisel. «Jääme äärmiselt konservatiivseks ja oleme ettevaatlikud,» kinnitas sotsiaaldemokraat Pihl, osutades pikale nimekirjale, mis lubab inimestele ka ei öelda. Tema kinnitusel ei ohusta muudatused Eesti tööjõuturgu ega Eesti elanike võimalusi siin tööd leida. Juba lähitulevikus suhtub riik märksa leebemalt ajutisse ehk kuni kuuekuulisse Eestis töötamisse. Pihli sõnul ei ole seadmete paigaldaja ega oskustöölise lühiajaliseks töötamiseks vaja enam valitsuse või siseministri otsust. Välistamaks odava tööjõu Eestisse voolamist, tuleb tööandjal maksta igale ajutisele töötajale keskmisest üksjagu suuremat palka. Töötasu ei tohi olla väiksem kui keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutis ehk 15 215 krooni. Kui vana korra järgi võttis ühe töölise riiki sissetoomine aega kuus–seitse kuud, siis seaduse vastuvõtmisel võib see aeg lüheneda isegi kahe–kolme kuuni, ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni nimel ettekande teinud Keskerakonna fraktsiooni esimees Savisaar. Paindlikumad reeglid Savisaare väitel oli tööturuamet nõus sellega, et «töö otsimiseks aeg lüheneb kahelt kuult kolme nädalani». Tegu on ajaga, kui Euroopa Liidu riikides tuleb viia läbi avalik tööotsing, leidmaks esmalt sobilikku tööjõudu sealt. Isamaa ja Res Publica Liidu poliitiku Tarmo Kõutsi sõnul on odava tööjõu Eestisse toomine pärssinud kutsehariduse vallas uute laevaehitajate väljaõpetamist. Kõige teravamalt võttis uute põhimõtete vastu sõna Rahvaliidu esimees Jaanus Marrandi, kelle väitel tuleks esmalt tegeleda Euroopasse läinud eestlaste tagasitoomisega. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel vajab Eesti lähiaastatel 650 000 töötajat, täiendav nõudlus on 15 000 oskustöölise järele. Pihl põhjendas kavandatavaid muudatusi just majanduslike kaalutlustega. «Eks asjal on ikka kaks poolt. Riiki tööle lubatud inimestega võib alati probleeme tekkida. Teisalt vajab meie majandus täiendavaid töötajaid,» tõrjus siseminister teravaid küsimusi rahvasaadikutelt. Muudatusi toetab igati ka tööandjate keskliit. Keskliidu uuringu järgi soovis 2007. aastal vähemalt 22 Eesti firmat palgata välismaalt kokku 1500 töötajat. Palgaerandid Kriteerium (keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutis) ei kehti) nende suhtes: • loominguline töötaja; • õpetaja või õppejõud • vastava ettevalmistuse või kogemuse korral teadusalal tegutseja • sportlane, treener, spordikohtunik või sporditöötaja • välisriigi õppeasutuse või tudengiorganisatsiooni saadetud praktikant • välisriigi diplomaatilise esinduse teenindaja Allikas: välismaalaste seaduse eelnõu |
