Imavere vald on inimeste kohapeale meelitamiseks kulutanud 2,5 miljonit krooni, ehitamaks ühele vallale kuuluvale maalapile 15 elamukrundi jaoks kommunikatsioonid. Soovijatele müüdi 500 krooni eest aastas hoonestusõigus, ja kui majad on saanud kasutusloa, siis lubab vald maa endale päriseks osta hinnaga üks kroon ruutmeetri eest. Päris tasuta ei saaEsimesed majad sellel arendusel on juba püsti, ent ka edaspidi tahaks omavalitsus vallavanem Jüri Ellrami sõnul saada selliste arenduste rajamiseks riigilt maad juurde. Vald tegeleb Imaveres kinnisvaraarendusega seepärast, et firmad seda sealkandis ei tee. «Kui vald sellega ei tegeleks, siis siin polekski kinnisvaraarendust,» lausus Ellram, kelle sõnul on kinnisvarafirmad küll vallas elamuehituseks maad ostnud. Samas on nad aastaid oodanud koppa maasse löömata. Imavere vald tahaks elamumaad riigilt tasuta saada, et ka edaspidi selliseid projekte ette võtta, ent kehtivad seadused seda ei luba. Imavere-sugustele valdadele vastu tulemiseks on maa-amet saatnud kooskõlastusringile riigivaraseaduse muutmise eelnõu, mis võimaldaks omavalitsustel osta riigilt maad 35 protsenti odavamalt, kui on selle turuhind. Sealjuures raha maa eest peab omavalitsus ära maksma alles kaks aastat pärast maa enda kätte saamist. Eelnõu seletuskirjas selgitatakse maa odavamalt müümist sooviga soodustada noorte perede elamaasumist maale ja väikelinnadesse. Keskkonnaministeeriumi abiministri Rita Annuse sõnul oli seaduseelnõu põhjuseks just omavalitsuste väga suur surve maa saamiseks. «Kes soovib maad noortele peredele, kes soovib sotsiaalkorterite ehitamiseks, kes tahab lihtsalt arendamiseks,» lausus ta. 65 protsendi peale maa turuhinnast määrati soodushind Annuse sõnul aga läbirääkimiste käigus, sest kuigi omavalitsused oleksid maad täiesti tasuta tahtnud, siis seda ei soovinud riik lubada. Omavalitsused ise võivad oma elanikele maad müües teha 35-protsendilise allahindluse või võivad selle raha kulutada näiteks maale kommunikatsioonide ehitamiseks, sest maa edasimüümise hind on omavalitsuse otsustada. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul saavad omavalitsused maad vaid siis, kui see on planeeringus määratud elamumaaks. Sel juhul saavad maad kõik seda soovivad omavalitsused, mingit eranditetegemist ei tohiks ministri väitel ette tulla. Riigil puudus plaan Kohila vallavõimul on aga juba mõnda aega mõttes mõlkunud idee laiendada asulat Keila jõe teisele kaldale. Vallavanem Hillar Kalmeti sõnul näeb vallavalitsuse plaan ette üle 40 hektari suurusest krundist kolmandikule rajada jõeäärne puhkeala, teisele kolmandikule äri- ja teenindusmaa ning viimasele kolmandikule elamumaa. Samas ei võimaldaks ka kavandatav muudatus näiteks juuksurisalongi jaoks maad eraldada, vaid maad saaks vaid puhkealade ja elamute jaoks. Kui mõni ettevõtja tahaks sinna rajada mõne teenindusettevõtte, siis selle maa peaks ta ikka ostma otse riigilt. ---------------------------------------------- Omavalitsused tahavad maad Lisaks elamuehitusele tahavad omavalitsused riigi maad ka muudel põhjustel. Ida-Virumaal asuva Illuka vallavanema Tarmo Kollo sõnul läheb vallale kuuluvate asutuste all oleva maa omavalitsusele andmine aeglaselt. Samas on seda vaja, et saada raha Euroopa Liidu fondidest või ettevõtluse arendamise sihtasutusest. Tallinn on samuti tihti kurtnud, et tal on vähe maad oma ülesannete täitmiseks. Samuti nörritab pealinna, et riigil on maad, kuid tihti ei hoolda see oma krunte ja laseb neile karistamatult prügi vedada ega korista seda ära. Endine rahvastikuminister Vallo Reimaa ütles, et maa, mille kasutamiseks pole riigil plaani, võiks kuuluda siiski kohalikule omavalitsusele. «Sageli erastasid selliseid krunte suured kinnisvarafirmad, kes ootasid maahinna tõusu, aga omavalitsuse areng samal ajal seisis,» lausus Reimaa. (PM) |
