Kasu
 |
Kindlustuslepingu sõlmimisel tuleks välja selgitada kõik detailid (5)
10.03.2008 13:05
Marina Lohk, Tarbija24.ee
Finantsinspektsiooni andmetel esineb kindlustusteenuste puhul üha enam vääritimõistmist: mullu esitati kaks korda rohkem kindlustustega seotud kaebusi kui aasta varem. Probleemide vältimiseks tuleks lepingu sõlmimisel tutvuda kõikide detailidega. |
| |
|
|
Kindlustus aitab taastada õnnetusele eelnenud olukorra, mitte ei muuda olukorda endisest paremaks, rõhutab finantsinspektsioon.
Foto: Raigo Pajula |
|
|
|
|
Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuhi Malle Aleksiuse selgitusel tekivad probleemid siis, kui klient ei loe kindlustuslepingut enne allakirjastamist läbi.
«Sel juhul võib tulla üllatusena, et kodu on küll kindlustatud, aga jää või lume sulamisest, torustiku lekkest või kanalisatsiooniveest põhjustatud kahju ei kuulugi hüvitamisele,» tõi Aleksius näite.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | IIDA
Vaadake mis juhtus Pärnus,et inimesed saaksid oma kindlustatud eluasemete eest raha kätte, kui oli s...
VEERA
kOHUSTUSLIK LIIKLUS KINDLUSTUS EI TAH VÄLJA MAKSTA KANNATANULE HAMBARAVI KULUSID.VÕILEME SELLE EEST ...
|
|
Kommunikatsioonijuhi sõnul tuleb alati arvestada, et kindlustuslepingus võib ka üldkasutatav mõiste olla tõlgendatud ja kirjeldatud teisiti ja kitsamalt kui üldiselt tavaks.
Nii tuleks kodu loodusõnnetuse riski vastu kindlustades endale selgeks teha, mida kindlustusselts loodusõnnetusena määratleb.
Vastasel juhul võib Aleksiuse sõnul näiteks juhtuda, et tormikahjustusi käsitletakse loodusõnnetusena, kuid hüvitamata jääb rahe või üleujutuse põhjustatud kahju.
Samas tõlgendavad ka tormikahjustusi erinevad firmad erinevalt.
«Näiteks mõistab üks kindlustusselts tormi all kahju tekkimist järgmiste sündmuste tagajärjel: tuul tugevusega vähemalt 20 m/sek, keeristorm, rahe; tormi tagajärjel kindlustusobjektile langenud puud, hooneosad või muud esemed; tormi tagajärjel hoone piirdekonstruktsioonide kahjustumisest tingitud vee sissetungimine. Teine kindlustusselts aga korvab kahju siis, kui tuul oli tugevusega vähemalt 21 m/sek ning puud, postid või muud esemed on langenud kindlustatud varale,» rääkis Aleksius.
Elamispinna kindlustusväärtus ei võrdu turuhinnaga
Üheks tüüpiliseks veaks korteri või maja kindlustamisel on see, kui hoone kindlustusväärtuseks peetakse elamu turuhinda.
«Maja ja korteri kindlustusväärtus ei ole sama, mis turuhind! Elamispinna korteri või maja kindlustusväärtuseks võib olla kas taastamisväärtus või jääkväärtus,» selgitas Aleksius.
Taastamisväärtus tähendab seejuures eluaseme endisel kujul uuesti ülesehitamise või remondi maksumust.
«Sarnase maja taastamine Võru äärelinnas on ligikaudu sama kallis kui Tallinna kesklinnas, kuigi maja turuhind võib olla väga erinev. Taastamisväärtuse suurusest sõltub suuresti kindlustusmakse suurus. Nii ei peaks inimene pimesi nõustuma esimese pakkumisega, vaid ka ise hindama, kas tõesti läheks taastamine maksma kindlustusseltsi poolt pakutava summa,» rääkis Aleksius.
Taastamisväärtuse hindamiseks peaks vaatama, mis eluaset reaalselt võib ohustada ning millised on tänased ehitushinnad.
Nii peab mõistma, et kindlustus aitab taastada õnnetusele eelnenud olukorra, mitte ei muuda olukorda endisest paremaks.
«Kui sajandivanune maja maani maha põles, ei ehita kindlustusseltsist saadud rahadega täpselt sama suurt, aga tuttuut maja,» ütles Aleksius.
Jääkväärtus tulebki tema sõnul mängu siis, kui tegemist on vana ja renoveerimata hoonega: jääkväärtus leitakse, kui hoone taastamisväärtusest lahutatakse kulum.
Niisiis hüvitatakse vana ja renoveerimata maja puhul selle taastamiseks vajaminevatest kulutustest kulumi võrra väiksem summa.
Kasko ja elukindlustus
Kaskokindlustuse korral on vaidlused Aleksiuse sõnul kerged tekkima nii hüvitamise asjaolude kui ka hüvitise suuruse üle: kindlustusseltsil ja kliendil võib olla erinev arusaam sellest, milline oli sõiduauto väärtus enne liiklusõnnetusse sattumist.
Aleksiuse selgitusel võivad osapooled auto avariieelset maksumust puudutava vaidluse puhul küsida eksperdi hinnanguid.
Sõiduki hinda on Aleksiuse sõnul lihtne määrata, kui hiljuti on toimunud konkreetse kasutatud auto ost-müük.
«Kui ei, tulevad kõne alla ekspertide hinnangud ning taustsüsteemina Kuldne Börs ja teised kuulutustelehed, www.auto24.ee ja teised, konjunktuuriinstituudi andmed ja muu selline informatsioon. Kui osapooled ei jõua muul moel kokkuleppele, peab lõppotsuse tegema kohus,» rääkis Aleksius.
Probleeme esineb ka elukindlustuslepingutega: näiteks ei ole aru saadud, et investeerimisriskiga elukindlustus koosneb lisaks investeerimisele ka elukindlustuse osast.
«Ehk ühes lepingus on ühendatud nii vara kogumine kui ka surmariskikaitse. Surmariskikaitse tagab soodustatud isikule toimetuleku- ja valuraha. Viimast ei taga kindlustusselts aga tasuta, vaid selle eest tuleb lepingu sõlminud isikul maksta. Kindlustusselts ei garanteeri investeerimisriskiga elukindlustuse sissemaksetele tootlust - lepingu väärtus sõltub sellest, milliseks kujuneb investeeringute väärtus,» selgitas Aleksius.
Finantsinspektsioonile esitatud kaebused
Finantsinspektsioonile esitati mullu kokku 82 kaebust, millest 56 puudutas kindlustusteenuseid. Kõige rohkem laekus kaebusi Ergo Kindlustuse ASi tegevuse kohta. Võrdluseks saadeti 2006. aastal kokku 72 kaebust, millest 32 puudutas kindlustusvaldkonda.
Suurim arv pöördumisi oli seotud kaskokindlustuse ja varakindlustusega, eelkõige koduse vara kindlustamisega.
Vaidlusi põhjustas peamiselt see, et osapooled tõlgendasid kindlustustingimusi erinevalt, kirjutab finantsinspektsiooni tarbijainfoportaal minuraha.ee.
Samuti põhjustas arusaamatusi see, et klient polnud poolte õiguste ja kohustustega enne kindlustuslepingu sõlmimist korralikult tutvunud.
Vaidlusi on põhjustanud ka see, kui kindlustusselts pole kahju hüvitamise tähtajast kinni pidanud või kahju hüvitamisest keeldunud.
Panga- ja investeerimisteenuseid puudutavate kaebuste osakaal oli möödunud aastal kindlustusega võrreldes oluliselt väiksem. Investeerimis- ja pensionifondide tegevuse kohta kaebusi ei esitatud.
Mõtle kõik läbi ja küsi vajadusel nõu!
Finantsinspektsioon soovitab enne mistahes kindlustuslepingu sõlmimist endale selgeks teha, miks leping sõlmitakse ja mille vastu ennast või oma vara kindlustada soovitakse. Seda ei tea peale kindlustusvõtja enda mitte keegi.
Seejärel tuleks analüüsida, kas pakutavad teenused vastavad sinu kindlustushuvile. Selleks tuleb põhjalikult läbi lugeda kindlustustingimused ja tutvuda välistustega.
Millised on olulised erandid, mille vastu kindlustus ei kehti? Millised on välistused ehk juhud, mille puhul kindlustusselts vabaneb hüvitamise kohustusest?
Vajadusel võib nõu küsida ka kindlustusmaaklerilt, kes on kindlustusvõtja sõltumatu nõustaja. Maakler peab vastavalt seadusele tegutsema kindlustusvõtja, mitte ühe või teise kindlustusseltsi huvides.
Allikas: Malle Aleksius, finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht
|
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
|
|
Foto: Toomas Huik |
Motorex jääb tänavu ära
Eesti Näituste AS teatas oma otsusest loobuda Motorex 2008 korraldamisest, tuues põhjenduseks konkureeriva näituse organiseerimise Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liidu (AMTEL) poolt.
> Artikli juurde |
|
|
Kaebusteraamat
|
