|
Tartu Ülikoolile antud raha on vaid osa uue keemiahoone ehitamiseks ja
sisustamiseks kuluvast seitsmesajast kuni kaheksasajast miljonist kroonist. 419
miljoni kroonise ehituslepingu sõlmis TÜ eelmise aasta 30. juulil. Uus
keemiahoone asub Tartus, Viljandi mnt 42 kinnistul, kuhu tahetakse rajada
Maarjamõisa teadus- ja tehnoloogialinnak.
Hoonesse on 12 000 ruutmeetrile projekteeritud teadus- ja praktikumilaborid,
auditooriumid, seminariruumid, raamatukogu, töökabinetid ning
administratsiooniruumid, kuna senises ülikooli peahoone kõrval olevas
keemiahoones ei saa paljusid moodsaid uurimissuundi edendada.
TTÜ materjaliteaduste projektile eraldatud 69 miljoni krooni eest ostetakse
akadeemik Enn Mellikovi sõnul umbes kolmkümmend uurimisseadet. Kalleim neist
maksab üle 10 miljoni krooni. Eelmise aasta eraldis on üks osa kolmeaastasest
seadmete soetamise kavast. Akadeemiku sõnul viiakse materjaliteadus kogu TTÜs
tänu uutele seadmetele täiesti uuele tasemele. «Saame uurima hakata ühe aatomi
paksuseid kihte,» ütles ta.
TTÜ rannakeskkonna observatooriumile anti kokku 36 miljonit krooni. Projekti
koordineerib TTÜ Meresüsteemide Instituudi direktor ja okeanograafia professor
Jüri Elken. Tema sõnul on rannakeskkond nende jaoks lai mõiste. Uuritakse merd
ning ka neid maismaa-alasid, mis on pärast viimast jääaega olnud Läänemere
all.
Laboritesse ostetakse täppisanalüüsi seadmeid. Teiseks soetatakse välitöödeks
ja püsivaks jälgimiseks vajalikke aparaate ning remonditakse uurimislaeva. Kuigi
seadmed jagatakse konkreetsetele asutustele, on juba ette kokku lepitud
ristkasutamise kord. Uusi vahendeid hakkavad oma töös kasutama mereteadlased,
jõgede uurijad ja geoloogid.
Lisaks teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri arendamise programmile on
ülikoolid saanud tuge väga erinevatest EASi programmidest.
|
