Turu-uuringute ASi korraldatud ja Postimehe tellitud üle-eestilisest telefoniküsitlusest selgus, et 4/5 Eesti inimestest on hakanud oma prügi sorteerima. Uuring näitas, et eestlastest sorteerib prügi juba 86 protsenti ning vene keelt kõnelevatest inimestest 66 protsenti. «Nende tulemuste taga võib näha seda, et venekeelset elanikkonda ei ole meedia kaudu ega ka teisi kanaleid pidi uuest aastast kehtima hakanud jäätmeseadusest veel piisavalt informeeritud,» tõdes Turu-uuringute ASi tegevjuht Tõnis Stamberg. Mõnevõrra rohkem sorteerivad oma prügi ka kõrgema haridusega inimesed ning ühepereelamutes elavad pered. Piirkonniti vaadates torkas silma, et kui teistes maakondades jääb prügi sorteerivate inimeste hulk 7390 protsendi vahele, siis Ida-Virumaal jagab oma prügi seaduse järgi 52 protsenti. Seadus on täitmiseks Ida-Virumaa maavanem Riho Breivel ei ole enda sõnul oma töös küll tähele pannud, et Ida-Virumaal prügi sorteerimisega erilisi probleeme oleks. Samas lausus ta, et peamine roll selles ongi linnadel ja valdadel. «Maavanem on selles osas tavaline lihtkodanik, kes sorteerib prügi,» ütles Breivel. «Eks sellega tule tegeleda, see on selge, sest kõik seadused on täitmiseks.» Ida-Virumaal on oma prügilad olemas, kõik omavalitsused on vajaliku sorteerimise korra välja töötanud ja nüüd käib töö, et see ellu viia. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi oli nii suurt sorteerimisprotsenti kuuldes siiralt rõõmus: «Väga meeldiv, väga positiivne uudis! Nii peabki tegema, suurepärane!» Ta tunnistas, et on saanud inimestelt tagasisidet, et prügikäitlemine on õige ja inimesed on selle kohustuse suhtes üldiselt hästi meelestatud. Ta tõdes, et see positiivne meelestatus võis kajastuda ka nii kõrges protsendis. «Tegelikult on ju ikka veel nii, et prügikaste ei tühjendata piisavalt sageli, kõikjale ei jõuta lihtsalt teenindama, prügikastid ajavad üle ääre,» loetles minister. Tamkivi tunnistas, et on alanud nädalaks kokku kutsunud taaskasutuskeskused, et neilt uurida, mille taga probleemid seisavad. Kuuldes, et muu rahvuse esindajad sorteerivad prügi võrreldes eestlastega loiult, nentis minister, et see on jäänud puhtalt puuduliku teavitustöö taha. Vanemad on agaramad Uuringust ilmnes, et kõige rohkem kogutakse eraldi pandipakendeid ja vanapaberit. Mõnevõrra vähem aga ohtlikke jäätmeid ning biolagunevaid jäätmeid. Selgus ka see, et vanemad, üle 50-aastased inimesed, on agaramad sorteerijad kui noored. |
