Kasu

See on üks põhjusi, miks uue kuriteoliigi ohvreid lisandub tõusvas tempos. Mullu oktoobrist alates pöörduti Lõuna politseisse vastavasisuliste avaldustega 19 korral, tänavu sai see arv ületatud juba esimese kahe nädalaga – 22 pöördumist.

VIIMASED KOMMENTAARID Üks küsimus Mis alusel laenukontor  "võlgu" tagasi küsib,  kui kliendi ja  laenukontori vahel  pole  võlalepingut? ... Allan Loen seda artiklit,  vaatan kommentaare ja  eru ei saa, kuidas  võivad inimesed nii  pimedad ja rumalad ... Teised kommentaarid

Eilseks oli 51 tänavu politseisse pöördunud kannatanut kirjeldanud ühtekokku rohkem kui 60 pettusefakti, neist üle paarikümne Tartus ja Tartumaal.

Abistaja satub hätta

Lõuna politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse komissar Janek Maasik tõdes, et petuskeem algab abipalvest sõbrale, tuttavale või sugulasele – aga enamasti võhivõõrale: kas tohiks kasutada tema pangakontot, et saaks lasta kiiresti raha üle kanda ja selle välja võtta, selgitab Maasik.

Põhjuseks, miks enda kontot kasutada ei saa, ütleb abipaluja tihti, et arve on blokeeritud või pangakaart kadunud.

Tuttavaile on petturid nende pangakaardi või netipanga paroolikaardi kasutamise vajadust põhjendanud SMS-laenu võtmisega, lubades seejuures, et mingeid kohustusi abistajal ei teki. Ent petturil pole kavatsustki laenuna saadud raha tagasi maksta.

Võõrad on usaldanud petturile pangakaardi teadmises, et kontol raha pole ja mingit kahju ei saa tekkida.

Kui ohvril on arveldusarve juba olemas, palutakse tal sõlmida internetipanga leping, pangakaardi olemasolul võtta aga summa sularahana välja.

Soovitud lepingute sõlmimisel on pettur pangas ohvriga kaasas ja lepib telleriga asjad ise kokku, ohvril jääb vaid dokumenti näidata ja allkirju anda. Seejärel jätab kuriteo plaanitseja pangast saadud lepingud, paroolikaardid ning salasõnad enda kätte.

Sageli on pangast suundutud joonelt internetikohvikusse, kus pettur teeb internetipanga vahendusel laenutaotlused mitmesse SMS-laenu pakkuvasse firmasse. Kui isik vastab krediiditingimustele, on summad päral poole tunniga.

Maasik tutvustas, et laenusumma laekumise järel on mindud kahte teed. Esimene: ohvril lastakse sularaha välja võtta. Teine: pettur kannab summa edasi näiteks oma isiklikule arvele.

Maasiku sõnul on olnud ka mitmeid juhtumeid, kus pettur helistab näiteks ajalehekuulutuse peale ning huvitub müüdavast kaubast, mille väärtus jääb tavaliselt mõnesaja krooni kanti. Pettur küsib müüjalt isikuandmeid ja pangakonto numbrit ning tellib SMSi vahendusel müüja arvele laenu, näiteks 3000 krooni.

Siis helistab pettur kauba müüjale, teatab, et kandis kogemata üle liiga suure summa ja palub müüjal enamsaadud raha, näiteks 2700 krooni, tagastada enda öeldud arveldusarvele.

Müüja ehk kannatanu saab pettusest teada alles siis, kui laenufirmast laekub arve.

Kahju ja ebameeldivused

Maasik märkis, et isikutel, kelle dokumente on kasutatud sellise laenu võtmiseks, on oht sattuda pankade ja teiste krediidiasutuste maksehäirete nimekirja ning see võib saada edaspidi takistuseks näiteks laenu saamisel. Oma isikuandmete avaldamisega kõrvalistele isikutele tuleks olla ettevaatlik, ka siis, kui lubatakse heldet tasu.

Ühekordselt võetuna pole SMS-laenu summad küll väga suured, petturid võtavad aga enamasti laenu mitmest firmast. See kasvatab kahju kümnete tuhandete kroonideni.

Politsei kinnitusel on pettureid ka tabatud. Tegu liigitub kelmuseks ja on karistatav rahatrahviga või kuni viie aasta pikkuse vangistusega.

Kuidas SMS-laenamine käib?

1. Tuleb saata lühisõnum teatud numbrile, kust saab taotluse formaadi.

2. Saata määratud kujul sõnum, kus näidatud laenusumma (1000/2000/3000) krooni, laenu tähtaeg (kuni 2 kuud), nimi, isikukood, konto nr ja elukoht.

3. Laenutaotluse rahuldamiseks saata kolmas sms, kus on kirjas laenufirma kinnituskood.

• Raha arvele jõudmine ei tohiks võtta üle tunni.

Allikas: ühe laenufirma koduleht