Kuigi streigioht pole veel päriselt möödas, väljendasid ülipingelisi läbirääkimisi pidanud delegatsioonijuhid eile saavutatu üle selget rahulolu. Vaid üheksa tundi enne bussijuhtide streigi väljalubatud algust allkirjastasid Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu juht Peep Peterson ning Eesti Autoettevõtete Liidu tegevjuht Villem Tori kaheaastase üldtöökokkuleppe ja lisad, sealhulgas suurimaid vaidlusi tekitanud bussijuhtide alampalga kokkuleppe. Leppe järgi tõuseb bussijuhtide alamkuupalk järgmisest aastast normaaltööaja korral 7060 kroonile, võrreldes senise 5400 krooniga, mis arvutati alamtunnipalga alusel. Ei sõdi paari krooni pärast Petersoni sõnul käis ametiühingutega arutelu riikliku lepitaja pakutud palgakompromissi üle nii ööl vastu teisipäeva kui ka veel varahommikul. «Enamik on kompromissiga päri. See on küll allpool meie ootusi, kuid andes endale aru, kui palju vaevusi võib põhjustada üldstreik, leidsime, et oleks ebaõiglane selle paari krooni pärast sõtta minna,» ütles ta. Tori sõnul peab leppele lõpliku heakskiidu siiski andma täna kell 11 kogunev tööandjate üldkogu. Samal ajal kooskõlastab ametiühingu juhatus kokkuleppe allkirjastamise telefonikonverentsi vormis. Kui kõik kulgeb ootuspäraselt, siis jääb esialgu 24 tunniks edasi lükatud üldstreik ära. Tori märkis, et ilmselt kujuneb bussijuhtide alampalga ja sellega seonduvate lisatasude tõstmine firmadele kõvaks pähkliks, eriti kui sellega kaasneb kütusehindade tõus. Pankrotiohu vähendamiseks on ametiühing võtnud endale kohustuse alustada vajadusel konkreetse ettevõttega kõnelusi muutmaks lisatasude süsteemi. Leppe pooled rõhutasid, et rahast märksa olulisem on praegu tagada kogu ühistranspordi jätkusuutlikkus. «Kui saabub töörahu, tuleb seda aega kasutada selleks, et tuua ühistransport madalseisust välja,» märkis Peterson. Süsteem korralikult tööle Ühiseesmärgid fikseeriti koos majandusminister Juhan Partsiga allkirjastatud deklaratsioonis, mille järgi kaasatakse autoettevõtjad ja ametiühingud riigieelarve koostamisse ning arvestatakse üldtöökokkuleppe punkte tulevaste liinikonkursside tingimustes. Samas võttis majandusminister endale kohustuse hakata korrastama ühistranspordi riiklikku juhtimist ja järelevalvet. Partsi sõnul on uuenduste eesmärk panna bussiveolepingute süsteem korralikult tööle ning vältida konkurssidel bluffimist. «Pikemas plaanis on luua üleriigiline ühistranspordikeskus, mis valvaks liikluse toimimise järele ja haldaks ühistranspordi infosüsteemi.» Esmalt tuleb Partsi sõnul lahendada kohalike doteeritavate bussivedude korraldamine, mis praegu on kas maavalitsuste või kohalike ühistranspordikeskuste õlul. «Kindlasti tuleb kaasata ka kohalikud omavalitsused. Nemad teavad kõige paremini, kuidas kohalik liinivõrk peab välja nägema.» Järgmise aasta riigieelarve dotatsioonist peaks Partsi sõnul bussinduse elushoidmiseks esialgu piisama. «Liinivedude võrk peab olema läbimõeldud ja efektiivne. Kui tahame hoida praegust liinikilometraa˛i, siis peaks riik tulema rahaga välja,» rääkis ta. «Alati on võimalik ka ebavajalikke liine vähendada, samas on mõnel pool ka uute liinide vajadus.» Bussijuhtide üldtöökokkulepe • Eile kirjutasid Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu ning Eesti Autoettevõtete Liidu delegatsiooni juhid riikliku lepitaja juures alla kaheaastasele üldtöö-kokkuleppele ja selle juurde kuuluvatele lisadele. Lepe peab saama täna heakskiidu ametiühingu juhatuselt ja tööandjate üldkogult. • Riikliku lepitaja palvel on eile õhtul Tartus ja Pärnus puhkema pidanud bussijuhtide üldstreik 24 tundi edasi lükatud. Kui lepe partnerite juhtorganeilt täna lõpliku heakskiidu saab, jätab ametiühing streigi ära. • Üldtöökokkuleppe sõlmimisel põhjustas suurimaid vaidlusi bussijuhtide uus alampalgamäär, millest sõltub ka keeruline lisatasude süsteem. Riigisisestel liinidel töötavate bussijuhtide uueks alampalgaks normaaltööaja korral lepiti kokku 7060 krooni kuus, kaubaveol töötavatele juhtidele 6560 krooni kuus, veeremi remonditöölistele 7060 krooni kuus ning lihttöölistele 5470 krooni kuus. |
