|
Paaveli sõnul on oluline, et hüvitisi maksva asutusena oleks töötukassal
mingigi hoob hüvitisesaajate tööotsingute ning seeläbi ka väljamaksete
mõjutamiseks, vahendas ettevõtte avalike suhete juht.
Euroopa
Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti «Kollektiivsetele koondamistele
reageerimine» eesmärgiks oli koondatute võimalikult sujuv ja kiire tööle
aitamine.
«Meie sooviks oli luua ühtne reageerimisskeem, mis tagaks tööotsinguid
toetava abi kiire ja paindliku osutamise kõigi oluliste koondamiste puhul,»
rääkis Paavel.
«Reageerimine pidi toimuma enne koondamispäeva, et oleks võimalik töötuks
jäämist ennetada ja et koondatav saaks kogu vajaliku esmase teabe cv
kirjutamisest kuni uue võimaliku tööandja kontaktideni ühest kohast, ilma et ta
peaks kulutama erinevate asutuste uksi.»
Poliitikauuringute Keskuse
Praxise korraldatud uuringust selgus, et valdav enamus ettevõtteid ei
leevenda koondamise tagajärgi ega tee selleks koostööd ka
tööturuametiga.
«Koondatud töötajate toetamine ning nõustamine on väga
oluline tegevus tööjõuturul, mis peab kindlasti jätkuma,» ütles sotsiaalminister
Maret Maripuu.
Euroopa Sotsiaalfondi 2007./2008. aastal elluviidava kvalifitseeritud tööjõu
pakkumise suurendamise programmiga osutab Tööturuamet jätkuvalt
reageerimisteenust.
«Leian, et mõistlik oleks teenuse osutamine kirjutada sisse ka seadusesse.
Eelnevalt peame koos sotsiaalpartneritega selgusele jõudma, kuidas seadusesse
kirjutada nii, et see haakuks tööõiguse vallas plaanitavate muudatustega,» lisas
Maripuu.
Projekti raames nõustati 551 koondatavat 28 ettevõttes üle Eesti. Projekti
partneriteks olid Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametühingute Keskliit,
Sotsiaalministeerium, Tööturuamet, Tööinspektsioon, mitmed kohalikud
omavalitsused, maavalitsused, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ning
Poliitikauuringute Keskus PRAXIS. Toimetas Mari Kamps, Postimees.ee |
